Igal aastal saab Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglas oma esimest praktilist kogemust sadu tudengeid, kellest paljud on õenduse eriala tulevased spetsialistid. Praktika on esimene samm professionaalses rollis hooliva ja teaduspõhise õenduse kujundajana.
„Meie sõnum praktikandile on lihtne – täna oled õppur, homme kolleeg,“ sõnab Ida-Tallinna Keskhaigla residentuuri ja praktika koordinaator Marilis Naumov. Praktika aitab mõista haigla väärtusi ning loob aluse tulevaseks meeskonnatööks.
Õenduse üliõpilane Sandra Rüütel meenutab oma kogemust ITK üld- ja onkoloogilise kirurgia keskuses: „Esimesel päeval võttis meid soojalt vastu õendusjuht Anni Grete Kõrge. Mind ei jäetud kordagi üksi ja juhendajad olid toetavad. See kogemus kinnitas, et olen valinud õige eriala.“
Populaarsed osakonnad, nagu traumatoloogia ja erakorraline meditsiin, pakuvad tempokat ja mitmekesist tööd, kuid positiivsed kogemused sünnivad sageli seal, kus neid ei osata oodata. „Järve üksuses asuvasse õendusabikliinikusse tullakse vahel vastumeelselt, kuid ära minnakse särasilmselt,“ lisab Naumov.
Praktika kujundab eluks vajalikke oskusi
Praktika ei kujunda üksnes erialaoskusi, vaid õpetab toime tulema ka keeruliste emotsionaalsete olukordadega. Tasakaalu leidmine professionaalsuse ja hoolivuse vahel on kvaliteetse õendusabi alus.
Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus praktikal olnud ämmaemanduse üliõpilane Eglyd Marion Esken kirjeldab oma kogemust nii: „Sünnitusjärgses osakonnas olen aktiivselt õpetanud naisi ja nende peresid vastsündinu eest hoolitsema, et nad tunneksid end koju minnes enesekindlalt. Samuti olen toetanud naisi sünnitusest taastumisel, aidanud märgata terviseseisundi muutusi ning hoolitseda enda vaimse ja füüsilise heaolu eest. Olen osalenud tiimi koosolekutel, juhendanud uusi praktikante ja jaganud teadmisi noorematele üliõpilastele.“
Selline olukorrapõhine juhtimiskogemus aitab noortel õdedel arendada oskusi, mida vajatakse tööelus – pingelistes olukordades otsuste tegemine, empaatia ja võime suunata kolleege rahulikult.
„Hea juhendaja loob keskkonna, kus õppija saab katsetada, küsida, eksida ja uuesti proovida. See ongi õppimiskultuuri tuum,“ rõhutab Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuht Irena Bartels. Tema sõnul on kliiniline juhendamine ja mentorlus määrava tähtsusega: „Juhendamine – see on tänane pädevus, mentorlus – homne professionaal. Juhendaja kinnitab oskused ja ohutuspraktikad. Mentor aitab kujundada professionaalset identiteeti ja väärtusi.“
Naistekliinikus on võetud siht anda iga praktikavahetuse järel konkreetne tagasiside ning kord kuus toimub mentori vestlus, mis seob praktilise kogemuse tõenduspõhise õppe ja karjääriaruteluga. Praktika on ülesandekeskne, selgete õpiväljunditega ning tugineb kõrgkoolide juhistele.
Panus piirkondlikku arengusse
Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad kujundavad nii tervishoiutöötajate järelkasvu kui ka panustavad piirkondlikku arengusse. Praktikavõimaluste pakkumine peale kõrgkoolitudengite ka kutseõppuritele tugevdab koostööd haridusasutuste ja tööandjate vahel.
Kohalike suurte tööandjatena aitavad mõlemad haiglad hoida tööjõudu piirkonnas, pakkudes noortele arenguvõimalusi kodu lähedal. Nagu on välja toonud Lääne-Tallinna Keskhaigla personaliosakonna juhtivspetsialist Inga Oper, toob praktikantide kaasamine organisatsiooni uusi ideid ja vaatenurki ning loob väärtuslikke seoseid, mis soodustavad nende püsimajäämist ka pärast õpingute lõppu. Samal ajal toetab praktikantide omavaheline koostöö kogukonnatunnetuse tugevnemist – see on hea meeskonnatöö alus.
Mõlemas haiglas toetatakse praktikante ka õppetööväliselt – korraldatakse karjääripäevi ja avatud uste üritusi, kus saab tutvuda eri osakondade tööga ja praktikavõimalustega.
Tallinna keskhaiglate koostöö võimaldab tudengitel kogeda erinevaid ravikeskkondi ja õppida mitmekülgselt. Ühine praktikasüsteem, ühtsed juhendamisstandardid ja keskne väärtus – tudengi toetamine – on need, mis loovad tugeva vundamendi uue põlvkonna õdede kujunemiseks.