Kui aastakümneid tagasi piirdus õdede töö sageli vererõhu mõõtmise, süstide tegemise ja arstide assisteerimisega, siis praeguseks on õdedest saanud tervishoiu võtmefiguurid, kes täidavad aina suurema vastutusega rolli.
Õde on oma rolli ja vastutusega võrdväärne meeskonnaliige raviteekonnal: kui arst ravib, siis õde koordineerib ravi. „Õde on tervishoiutöötajana patsiendile kõige lähemal – ta on inimene, keda patsient usaldab. Toon ühe mõtlemapaneva näite, kus teismeline ei julgenud tunnistada oma sõpradele ja veel vähem vanematele, et tal on suitsiidimõtted. Küll aga rääkis ta sellest oma kooliõele. Sarnaseid lugusid on veel ja need kinnitavad, kui oluline on õe roll tervishoiusüsteemis,“ ütleb Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv.
Õdede rolli tugevdamine
Tervishoius on suur ressursipuudus ning sellega toimetulemiseks peame olemasolevat ressursi optimaalselt rakendama. „Olulisel kohal on õdede iseseisva rolli tugevdamine ja laialdasem tunnustamine tervishoiusüsteemis,“ ütleb Tervisekassa õendusabi teenusejuht Aivar Koppas.
Parve sõnul on õde täiesti iseseisev tervisemeeskonna liige, mitte arsti assistent. „Andes õdedele iseseisvust ja vastutust, lühendab see selgelt ravijärjekordi ja parandab tervishoiu kättesaadavust. Suurepäraseks näiteks on eriõed, kelle õiguste ja vastutuse laienemisega kasvas vastuvõttude arv ühe aastaga kaks ja pool korda. Julgen väita, et oleme alles algusjärgus ja meil on kindlasti ruumi, et anda õdedele õigust ja vastutust juurde. Näiteks sel aastal on meil plaanis sõlmida kokkulepped erinevate osapoolte vahel, mis võimaldaksid eriõdedel teha ja vastu võtta ka e-konsultatsioone,“ sõnab Parv.
Ka Koppas peab just õiguste laiendamist oluliseks teguriks, mis aitab piiratud ressursi tingimustes toime tulla üha suureneva töökoormusega. „Kui saaksin muuta ühe asja kohe täna, oleks see õenduse iseseisva otsustusõiguse laiendamine eriti krooniliste haiguste juhtimises, ennetustöös ja lihtsamate raviprotseduuride puhul. See muudatus aitaks vähendada arstide töökoormust, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ning võimaldaks õdedel täielikult rakendada oma oskusi ja teadmisi. Samuti väärtustaks see õdede tööd ja parandaks nende motivatsiooni, andes neile rohkem vastutust ja tunnustust. Tugevamad ja iseseisvamad õed oleksid veelgi suuremad edasiviijad patsiendikeskses ja tõhusas tervishoius,“ ütleb Koppas.
Esmatasandi roll ennetuses ja terviseedenduses
Õde on tervishoiu eesliinil ja patsiendi peamine kontaktisik tervisemure lahendamisel. Üha rohkem teevad esmatasandi õed iseseisvaid vastuvõtte. Pere-, kodu- ja kooliõed ning õed üld- ja erikoolekandes on kõrgelt haritud spetsialistid, kelle pädevuses on iseseisvalt tegeleda mitmesuguste tervisemurede lahendamistega. Tänapäeval on õdedel õigus jälgida ja nõustada kroonilisi haigeid, teha tervisekontrolle, nõustada elustiili küsimustes, pikendada ravimiretsepte, avada ja sulgeda töövõimetuslehti, läbi viia vaktsineerimist jne.
Näiteks pereõe töös on olulisel kohal krooniliste haigustega patsientide jälgimine. „Pereõde kutsub krooniliste haigustega inimesed vastuvõtule. Ta mõtleb kaasa ja vajadusel nõustab, kuidas haiguse kulgu kontrolli all hoida. Eraldi väljaõppe saanud pereõdedel on seejuures õigus pikendada retsepte ja nii võivad näiteks kõrgvererõhutõvega, diabeediga või astmaga kimpus olevad inimesed olla pikalt vaid pereõe vaateväljas,“ selgitab Parv.
Nii nagu igal inimesel on perearst, peab igal õpilasel olema kooliõde, sest heale tervisele luuakse vundament juba lapse- ja koolieas. Kooliõed teevad tervisekontrolle, vaktsineerivad õpilasi vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale näiteks leetrite, mumpsi, punetiste ja läkaköha vastu. Lisaks on 12-aastastel Eestis ravikindlustatud tüdrukutel võimalik kooliõe juures teha HPV-vastast vaktsiini emakakaelavähi ennetamiseks. „Kooliõde on omal moel ka õpetaja, kes harib lapsi terviseteemadel. Näiteks võivad kooliõed läbi viia oskuspõhist tervisekasvatust. Vanematele klassidele räägivad kooliõed seksuaaltervise hoidmisest. Samuti saavad kooliõed nüüd pakkuda õpilastele tubakast loobumise nõustamist,“ lisab Parv.
Tervishoiu kvaliteet paraneb tänu inimkesksele lähenemisele
Parve sõnul saavad õed parandada tervishoiu kvaliteeti individuaalse ja inimkeskse lähenemisega. „Õed saavad panustada rohkem ennetustegevusse, õpetades patsientidele tervislikke eluviise ja tegeledes haiguste avastamisega varases staadiumis.“
„Koos õenduse arenguga on õdedest saanud multidistsiplinaarse meeskonna aktiivne või isegi meeskonda juhtiv liige, mis annab võimaluse teha tihedat koostööd arstide ja teiste tervishoiutöötajatega, et tagada sujuv raviprotsess patsiendile. Samuti osalevad õed tervishoiustandardite ja juhiste väljatöötamises, tuginedes oma praktilisele kogemusele ja teadmistele. Viimane hea näide on vaimse tervise õenduse tegevusjuhend, mille loomist Tervisekassa toetas,“ lisab Parv.
Tehnoloogia areng õdede töös
Maivi Parv peab oluliseks, et õdede õiguste laienedes ei unustataks hoiduda õdede ülekoormusest. „Vaja on üle vaadata tööülesanded, kaasata tugispetsialistid ja luua tööd toetavad infotehnoloogilised lahendused,“ ütleb ta.
Tervisekassa roll on olla tehnoloogiliste arenduste väljatöötamisel pigem kaasamõtleja ning võimalusel projektide rahastaja. Näiteks toetab Tervisekassa perearstikeskustes digilahenduse ePAK kasutuselevõttu. „Kuna üldjuhul on esmatasandil inimese esmaseks kontaktiks pereõde, siis see lahendus lihtsustab oluliselt õdede tööd. Õel on võimalus ePAKi vahendusel tulnud pöördumist põhjalikumalt analüüsida ning vajadusel paluda abi ka mõnelt kogenumalt kolleegilt. Seda on oluliselt keerulisem teha, kui patsient on otse teisel pool telefonitoru,“ sõnab Parv.
Teise näitena toob Parv 2020. aasta kevadel perearstitarkvarasse integreeritud kliinilise otsustustoe EBMEDS. „Kliiniline otsusetugi toob peremeditsiini töölauale patsiendipõhised soovitused ning aitab teha kiiremaid ja kvaliteetsemaid raviotsuseid.“
Tervisekassa on toetanud ka 3N terviksüsteemi rakendamisega seotud tegevusi. „Projekt on alles algusjärgus ning praegu keskendutakse õendusteenuse nähtavaks tegemisele. Kindlasti on vaja teha katseprojekt, valida kindel fookus ja minna teele,“ ütleb Parv.
„3N juhtrühm on probleemina välja toonud asjaolu, et osakondades on väga palju nähtamatut õendustööd, mida ei ole dokumenteeritud. Seetõttu ei ole võimalik teha tagasiulatuvaid järeldusi osutatud ravi kvaliteedi kohta või planeerida tuleviku sekkumisi. Seetõttu on esmane 3N andmetöötleja tervishoiuasutus ise, kes nähtavust parandades saab planeerida oma tööd, viia läbi koolitusi ja kohandada tööprotsesse,“ lisab ta.
Õppige õeks!
Õdede roll on kasvamas ja tervishoius on üha suurem ja lausa kriitiline vajadus just õdede järele. Meil on igas valdkonnas õdesid puudu. OSKA uuringust selgus, et vajadus uute töötajate järele õe ametialal kuni aastani 2033 ehk järgmise kümne aasta jooksul ulatub kokku umbes 4000 inimeseni. See arv uusi tulijaid võimaldaks katta nii potentsiaalse erialasest tööst loobujate hulga, arvestades praegust õena töötajate vanuselist jaotust ja tööjõuvoolavuse mustreid lähiminevikus, kui ka vajadust kasvatada õena hõivatute arvu.
„Õendus on valdkond, kus leiab tööd kogu tervishoiusektoris ja saab ka spetsialiseeruda ning end täiendada. Õe amet on tähendusrikas ja äge, meil on väga kvaliteetne õpe. Ettevalmistus õeks saamiseks ja täiendkoolitused on arenenud koos kogu tervishoiusektori arenguga ja patsiendi vajadustega,“ sõnab Parv.
„Õenduse ja tervishoiu valdkond on rohkem kui lihtsalt töö – see on võimalus olla osa elude päästmisest, tervise taastamisest ja inimeste inspireerimisest. See on karjäär, kus iga päev loeb ja kus õdede hoolivus ning professionaalsus jätavad püsiva jälje. Kui otsite tööd, mis on dünaamiline, tähendusrikas ja pakub pidevat arengut, on tervishoid teie jaoks õige koht,“ ütleb Koppas.
Visioon: tervishoid kümne aasta pärast
- Eesti tervishoiusüsteem võiks kümne aasta pärast olla maksimaalselt inimkeskne, tehnoloogiliselt arenenud ja kergesti kättesaadav kõigile elanikele.
- Õenduse roll on laienenud ning õed on esmatasandi tervishoius võtmeisikuks, kes juhivad krooniliste haiguste jälgimist, tervise edendamist ja patsientide juhendamist.
- Digilahendused toetavad õdede tööd, võimaldades kaugjälgimist ja sujuvat koostööd arstide (e-konsultatsioonid) ja teiste tervishoiutöötajatega.
- Õed on saanud suurema iseseisvuse ja vastutuse otsuste tegemisel, aidates vähendada arstide töökoormust ja parandada tervishoiu kvaliteeti.
- Tervishoiusüsteem tervikuna on muutunud ennetuspõhisemaks, tõhusamaks ja paindlikumaks, pakkudes inimestele personaalset hooldust ning paremaid tervisetulemusi.