Taastusravile mõeldes võivad silme ette kerkida motiveerivad füsioterapeudid, kõnnilindid ja jõutreeningud. Selliselt kujutatakse taastusravi üldiselt filmides, kus peategelane oma järjepidevuse ja treeneri ergutusega taastab liikumisvõime. Ka tervishoiutöötajate seas seostatakse taastusravi sageli ainult füsioteraapiaga. Nii jääb patsiendi aitamiseks vajalik põhjalik meeskonnatöö, sealhulgas õe panus, tihti märkamata.
Mis on ambulatoorne kardiopulmonaalne taastusravi?
Ambulatoorne taastusravi on statsionaarse ravi loomulik jätk, mille eesmärk on toetada patsiendi taastumist igapäevases elukeskkonnas, ühendades taastusravi ja koduse elustiili.
Kardiopulmonaalse taastusravi eesmärk on parandada patsientide elukvaliteeti, ennetada haiguse süvenemise riski ja vähendada uuesti haiglasse sattumiste arvu. Kardiopulmonaalse taastusravi õdedena tegeleme patsientidega, kelle jõudlus on langenud seoses südame- või kopsuhaigusega, nagu näiteks läbipõetud müokardiinfarkt, südamepuudulikkus või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. Kardiopulmonaalne taastusravi kestab Medicumis kolm kuud. Ravi algab tervisliku seisundi ja võimekuse hindamisega ning koosneb individuaalselt kohandatud treeningutest ja iseseisvatest õe vastuvõttudest.
Kuidas toetab õde patsienti taastusravi teekonnal?
Patsiendi nõustamisel lähtume patsiendi algteadmistest, haiguse olemusest ja patsiendi motivatsioonist. Nõustamise aluseks oleme võtnud ravijuhendid ja sealt saadud juhised ning soovitused. Kardiovaskulaarse õendusnõustamise fookuses on vererõhk, lipiidid, suitsetamine, kehakaal, toitumine, kehaline aktiivsus ja vaimne tervis. Kopsuhaigusega patsiendi nõustamisel on suurem rõhk hingamisharjutustel (röga väljutustehnikad, õhupuudust leevendavad tehnikad) ja inhalaatorite kasutamise õpetusel.
Õdede vastuvõttude arv kujuneb välja vastavalt patsiendi nõustamise vajadusele, keskmiselt toimub kolm-neli vastuvõttu raviteekonna jooksul. Oluline on luua usalduslik keskkond, kus patsient julgeb küsida isiklikke küsimusi, mis haiglas olles ei meenu või millest palatiruumis rääkida ei julge. Näiteks tekib infarktijärgsel patsiendil küsimusi seksuaalvahekorra, saunas käimise ja alkoholi tarvitamise kohta. Kõige rohkem on patsientidel küsimusi seoses ravimitega ja eriti statiinraviga, mille kohta liigub meedias palju valeinfot. Tihti vajavad patsiendid vaid suunamist tõenduspõhiste allikate juurde ja ravimi olemuse lahti seletamist, et ravimite tarvitamisega seotud ärevust maandada.
Mitmed uuringud on näidanud, et piisav ja usalduslik kontakt õega on positiivselt seotud patsiendi ravisoostumusega. Nõustamise protsessi edukust saab hinnata ka näite põhjal, kus patsient varem seostas tervist õnne ja geneetikaga, kuid pärast edukat taastusravi mõistis, et oma tervise eest hoolitsemine on eelkõige tema enda vastutusel.
Patsiendikeskne lähenemine meeskonnatöös
Patsiendile tervikliku raviteekonna pakkumine eeldab interdistsiplinaarset meeskonnatööd. Peale taastusarsti, õe ja füsioterapeudi kuuluvad meie meeskonda vaimse tervise õde, toitumisnõustaja ja tegevusterapeut. Esmasel õe vastuvõtul selgitame välja patsiendi individuaalsed vajadused ja eesmärgid ning juhatame ta vajaliku teenuse juurde. Kaasame patsiendi raviteekonda vaimse tervise õe, kui patsiendil esineb meeleoluhäireid, või suuname tegevusterapeudi vastuvõtule, kui igapäevatoimingutes esineb piiranguid. Näiteks on olnud patsiente, kellel on pärast infarkti terviseärevus, mis avaldub ka hirmus treeningute ees. Füsioterapeudi ja õe juhendamine ning tugi koos vaimse tervise õe sekkumisega annavad patsiendile enesekindlust olla kehaliselt aktiivne.
Taastusravi ei ole ainult füsioteraapia, vaid tervikprotsess, kus olulist rolli mängib meeskonnatöö. Õde on selles meeskonnas väga oluline lüli, ta hindab patsiendi vajadusi, püstitab koos patsiendiga eesmärgid ja juhatab koostöös meeskonnaga patsienti tema raviteekonnal.