Õde peaks olema igas hooldekodus

Õde peaks olema igas hooldekodus

2024. aasta alguse seisuga saab Tervisekassa toel õe teenust üldhooldekodus üle 10 500 inimese. Kuigi Tervisekassa rahastab teenust juba neljandat aastat, ei ole siiani kõigis hooldekodudes õde, kes sealsete elanike tervist jälgiks ja aitaks jooksvalt tervisemuresid lahendada.

Eestis on 164  tegevusloaga ööpäevaringset üldhooldusteenuse osutajat 229 tegevuskohas. Neist 186 tegevuskohal on sõlmitud Tervisekassaga leping, et pakkuda oma elanikele kohapeal õendusabi.

Tervisekassa õendusabi teenusejuht Aivar Koppas (pildil) paneb inimestele südamele, et hooldekodu valimisel tuleks võimalusel eelistada asutust, kus on olemas õendusabi teenuseosutaja, kes hoiab sinul või sinu lähedase tervisel silma peal. „Õe olemasolu annab nii hooldekodule, hoolealusele kui ka tema perekonnale kindlustunde, et inimese tervislikku seisu jälgitakse, ta saab vajaliku ravi, tarbib õigesti oma ravimeid ning haiguse süvenedes tehakse koostööd raviarstiga,“ ütles Koppas.

Mitmes Lõuna-Eesti hooldekodus õe teenust pakkuv Riia Palm tõdeb, et õde on oluliseks lüliks patsiendi ja arsti vahel. „Õde aitab märgata haiguste ägenemisi, et saaks õigeaegselt sekkuda, konsulteerida pere- või eriarstiga ja vajadusel kutsuda kiirabi. Selline jälgimine ja sekkumine säästab perearstide ja kiirabi ressursse. Samuti vähendab õe hoolikas ja oskuslik tegutsemine hoolealuste sattumist haiglaravile – sellest võidavad kõik,“ kinnitab Palm.

Õde aitab hooldekodu elanike tervist kontrolli all hoida

Riia Palmi hinnangul on hooldekodu elanike tervisemured valdavalt seotud kroonilistest haigustest tingitud muutustega nagu valu, tasakaaluhäired, mäluhäired, kuulmis- ja nägemishäired, meeleolu langus jne. Õde hindab regulaarselt hoolealuste terviseseisundit, näiteks mõõdab kehatemperatuuri, vererõhku ja aitab järgida arsti poolt patsiendile koostatud raviplaani.

„Hooldekodus elavad inimesed on valdavalt eakad, kes on koormatud anamneesiga ning kelle raviskeemi kuulub suur hulk ravimeid. Õe peamiseks ülesandeks ongi krooniliste haiguste kontrolli all hoidmine. See tähendab, et patsient saaks vajalikud ravimid võetud ja jälgitakse ka ravimite võimalikke koos- ja kõrvaltoimeid,“ kirjeldab Palm.

Paljudel hoolealustel on raskusi liikumisega, mille tõttu tekivad neil nahaprobleemid kuni lamatisteni. Siin on õe sõnul olulisel kohal asendravi teostamine ning selle tähtsuse selgitamine ka hooldajatele.

„Kaebuste osas saab õde konsulteerida patsiendi arstiga, tema loaga korrigeerida ravi, tõhustada valuravi, suunata vajalikele uuringutele ja võtta määratud analüüse. Vajadusel saab õde määrata ka abivahendeid – rulaatorid, ratastoolid, lamatismadratsid, toestuspadjad,“ loetleb Palm õe rolle.

Õde jälgib ka hooldekodu elanike vaimset tervist, meeleoluhäirete ja dementsuse tunnuseid. „Sageli soovib inimene lihtsalt rääkida ja kurta oma mure õele ära,“ lisab Palm.

Võtmesõna on meeskonnatöö

Lisaks hooldekodu elanike toetamisele on õde suureks toeks ka hooldajatele, keda on tarvis nõustada patsiendi seisundi jälgimisel. „Hooldajate juhendamine, märkamaks kliendi tervisemuutuseid,  on sama suure tähtsusega kui patsiendi juhendamine. Nemad on tööl 24/7 ja annavad muutused õele edasi. Info liikumine kliendi seisundi muutuste kohta õe ja hooldaja vahel tagab kliendile parimad võimalikud sekkumised,“ kinnitab Riia Palm.

Tema sõnul on hooldekodu elanike heaolu tagamisel ennekõike oluline meeskonnatöö: „Ainult sujuva koostööga õe, hooldaja, hooldekodu juhtkonna ja perearstide vahel tagame selle, et hooldekodu elanik saaks tunda ennast väärika ja hoituna ka siis, kui ta on olude sunnil oma kodust lahkuma pidanud.“

Kääpa Sotsiaalkeskuse juhataja Siiri Kartsepp räägib, et nende hooldekodu sai õe igapäevaselt majja kaks aastat tagasi. „Varem käisid õed meil visiite tegemas, kuid igapäevaselt kohapeal ei oldud. Peamine põhjus oli, et tol hetkel ei olnud meie majas võimalik õele eraldi ruumi anda. Paar aastat tagasi toimus laienemine ja maja renoveerimine ning siis tehti õele eraldi kabinet,“ lisas Kartsepp.

„Õe olemasolu on oluliselt elukvaliteeti tõstnud. Kliendid saavad otse oma muredega õe juurde pöörduda ning töötajad saavad kohe abi ja nõu küsida. Mina väga toetan seda, et õed töötaksid hooldekodus kohapeal. Hooldekodudes elavad eakad inimesed, kellel paratamatult on rohkem tervisemuresid ning hea, kui on kohe inimene olemas, kelle poole pöörduda,“ nentis Kääpa Sotsiaalkeskuse juhataja.

Õe teenus igasse hooldekodusse

Kuigi vajadus õendusabile hooldekodus on ilmselge, ei paku veel kõik üldhooldekodud õe teenust. Põhjuseid on mitmeid. Koppase sõnul on üheks probleemiks õdede puudus teatud piirkondades, mis takistab teenuse osutamist.

Teisalt puudub hooldekodudes kohustus õendusabi pakkuda, kuna ööpäevaringset üldhooldusteenust pole siiamaani käsitletud kui tervishoiuteenust. Selleks, et asutused saaksid õendusabi pakkuda, tuleks neil kasutada selleks välist partnerit ehk õendusabi pakkujat, kellega Tervisekassa sõlmib lepingu või peavad nad ise tervishoiuteenuse osutajaks hakkama.

„Mõistagi võib õendusabi osutamine ja kogu paberimajandus näida keeruline, kui varem pole õendusvaldkonna ja selle nõuetega kokku puututud. Siinkohal saab Tervisekassa olla abiks ja viia piirkonnas tegutsevad  õendusabi osutajad hooldekodudega kokku,“ kinnitas Koppas.

Kääpa Sotsiaalkeskuse juhataja sõnul ei olnud õendusabi lisamine hooldekodu teenuste hulka sugugi keeruline ning läks tänu heale koostööle teenuse osutajaga sujuvalt.

Tervisekassa õendusabi teenusejuht on veendunud, et lähitulevikus muutub õendusabi paremini kättesaadavaks rohkematele hooldekodu elanikele, kuna Tervisekassa töötab selle nimel, et alates 2025. aastast oleks üldhooldekodudes ja erihooldekandeasutustes, kus osutatakse ööpäevaringset teenust, õe teenus kohustuslik.

Pane tähele!

 

Viimased uudised

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Anu Saar: „Mind innustab see, et saan inimestele kasulik olla, neid aidata ja neile ka leevendust pakkuda.“

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Inga Okas: „Pereõe töö on läinud mitmekesisemaks ja kohapeal tegutsemiseks on rohkem võimalusi.“

Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse

Õed on huvitatud ja valmis eri kultuuride kohta rohkem teadmisi saama, kuid täiendkoolitusi sel teemal napib.

Eriõendus areneb Euroopas iga aastaga

Edukas eriõe rollide rakendamine sõltub juhtide, praktikute ja koolitajate koostööst.

Kristi Rannus: õendus vajab inimlikkust

Õel peab olema päriselt soov ja tahe aidata, ta peab hoolima.

Õdede tööpinge ja vaimne tervis

Tööstressi ja ärevust tunnevad oma töös tervelt 83,5% küsitlusele vastanutest.