Miks arendatakse Eestis raviteekondi?

Miks arendatakse Eestis raviteekondi?

Raviteekondadest on tervishoius räägitud juba aastaid ning nende arendamises nähakse nii Eestis kui ka mujal maailmas võtit, kuidas muuta raviteenused patsiendikesksemaks ja terviklikumaks.

Tervisekassa podcasti uues osas räägimegi just raviteekondade arendamisest. Oma teadmisi ja kogemusi jagavad Tervisekassa raviteekondade teenusejuht Eva Paalma, perearst Reet Laidoja ning patsientide esindaja ja kommunikatsiooniekspert Aive Hiiepuu.

Saates selgitatakse, mida raviteekond üldse tähendab ja kuidas see erineb tavapärasest ravikäsitlusest.

Perearst dr Reet Laidoja ütleb tabavalt: „Raviteekond tagab patsiendi sujuva liikumise tervishoiu erinevate etappide vahel ja vähendab võimalust, et patsient pudeneb teekonnalt maha ja raviprotsess jääb poolikuks.“

Arutletakse ka selle üle, mida sellisest lähenemisest võidavad nii patsient kui ka tervishoiusüsteem laiemalt.

„Raviteekondade abil jõuame kokkulepeteni, milliseid teenuseid patsient vajab, ning meil tekib ka võimalus mõõta, kas patsient reaalselt nende teenusteni jõuab ja milline on saadud teenuste kvaliteet,“ toob välja Eva Paalma.

Saates jagatakse praktilisi näiteid ja Eesti seniseid kogemusi raviteekondade arendamisel.

„Esimesed praktilised kogemused on olemas insuldi ja endoproteesimise raviteekonnal. Nüüd, äsja alanud kiirendiprogrammi raames, hakkame arendama uusi teekondi laste suutervise, südame- ja veresoonkonnahaiguste, kopsuvähi, dementsuse ja vaimse tervise valdkonnas. Lisaks on töös mitmed teised raviteekonnad, nagu näiteks alkoholisõltuvusega patsientide teekond,“ räägib saates Eva Paalma.

Avameelselt käsitletakse ka innovatsiooniga kaasnevaid väljakutseid ja aktuaalseid arengukohti.

Kõigest lähemalt juba Tervisekassa podcasti uues osas: https://soundcloud.com/tervisekassa/49-miks-arendatakse-eestis-raviteekondi

Kuula ja saa teada, kuidas raviteekondade arendamine on muutmas tervishoidu ja patsientide ravikäsitlust.

Viimased uudised

Viirushaiguste hooajal alusta apteegist

Apteek on sageli asukohas, kus käiakse igapäevaselt ning ekspertnõu ja abi on lihtne küsida.

Õe-patsiendi suhtarvud Austraalias

Õe-patsiendi suhtarvude kehtestamisel on rahvusvaheliseks eeskujuks Austraalia.

Õdede kogemused ja takistused elustiilijuhendi rakendamisel diabeediravis

Õdede roll on ravijuhendi rakendamisel keskse tähtsusega.

Koduõde viib tervishoiuteenuse iga patsiendini üle Eesti

Koduõed toovad õendusteenuse nendeni, kel on tervishoiuasutusse liikumine keeruline.

Meeste tervisest ja noormeeste tervisekäitumisest

Avatud suhtlus loob keskkonna, kus noormehed on valmis muredest rääkima.

Kooliõde kui LGBTQ+ koolinoorte liitlane

Kooliõde toetab noori, tegeleb ennetustööga ning aitab kujundada hoolivat ja kaasavat koolikultuuri.