Tänavu novembrist alustas Liina Harjus-Soostar Tallinna Lastehaigla juhatuse liikme – õenduse ja patsiendikogemuse juhi ametis. Säravat karjääri teinud magistrikraadiga õde räägib endast ja oma tööst lastehaiglas.

Oled oma karjääri alustanud tegelikult eraettevõtluses ja hoopiski Eestist väljaspool?
Jah, vastab tõele. Minu esimene karjäär oli finantssektoris, kus, alustades Suurbritannias, sain oma teadmisi ja oskusi proovile panna. Hiljem liikusin ettevõttesse, mis tegutses Eestis ja Soomes. Minu põhiülesanded olid seotud tarbijafaktooringu osakonna rajamisega, et luua tugisüsteem, mis aitaks ettevõttel pakkuda klientidele teenuseid, mis soodustasid finantsstabiilsust ja võimalikult lihtsaid lahendusi.

Kuidas jõudsid õe õpinguteni? Mis motiveeris?
Õendus on olnud alati mulle südamelähedane. Mul on olnud au jälgida seda tööd kolme põlvkonna jooksul oma peres ning näha selle mõju ja toetust inimestele. Väärtustan seda tööd ääretult ning olingi oodanud hetke, mil saan ka ise täielikult õpingutele pühenduda, et panustada ühiskonda tervishoiuvaldkonnas.

Mis jäi meelde õpingutest Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, millised olid kooli väärtused sinu jaoks?
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist on jäänud mälestusi, mis toovad ikka ja jälle naeratuse näole. Meie kursus oli kui perekond.

Õpingute jooksul kogesin, kuidas iga päev väikeste sammudega arenesin ja omandasin uusi teadmisi, mis muutsid mind enesekindlamaks ja aitasid õe kutseks paremini valmistuda.

Praktilised tunnid olid täis põnevust ja väljakutseid ning valmistasid meid päriseluks ette. Üks väärtuslikumaid õppetunde oli see, et õendus ei tähenda ainult oskust tervendada keha, vaid ka pakkuda lohutust ja tuge hingele.

Kuidas jõudsid tööle Tallinna Lastehaiglasse?
Kooliajal olin praktikal erinevates tervishoiuasutustes, et mõista, mis on minu jaoks see õige. Lastehaiglasse tulin esmalt abilise rolli täitma, sest mu enda poeg oli mitu korda siia majja sattunud. Sellest hetkest alates ei ole ma siit enam lahkunud.

Olen läbinud pika karjääriahela õe sünni protsessis. Alustasin abilisena, jätkasin hooldajana peale esimese kursuse lõppu. Peale teise kursuse lõppu töötasin juba abiõena ning kui kool sai lõpetatud, jätkasin õe ametis.

Milline peab olema õde, kes töötab lastega?
Lastega töötav õde peab olema eelkõige hooliv ja empaatiline, ta peab suutma luua lapsele turvatunnet ka keerulistes olukordades. Tal peab olema kannatlikkust, sest lapse maailm on täis küsimusi ja uudishimu, millele vastamine on sama tähtis kui füüsiline hoolitsus. Lastega töötades on oluline loomingulisus, sest iga laps on ainulaadne ning vajab sageli olukorra mõistmiseks ja rahustamiseks just mängulist lähenemist. Samuti peab õde olema kindlameelne ja julge, et teha vajalikke otsuseid.

Mida lapsed-patsiendid on sulle õpetanud?
Lapsed on mulle õpetanud, kui oluline on elada hetkes ja näha ilu ka väikestes asjades. Nad suudavad keeruliseski olukorras leida rõõmu ja sära, mis inspireerib ka mind igapäevastes hetkedes rohkem positiivseid nüansse nägema.

Millised on olnud õnnestumised?
Kõik hetked, kui laps, kes esialgu kartis, hakkab mulle naeratama ja tunneb end minu juures turvaliselt, on õnnestumised. Väiksemate laste puhul on sageli suur võit see, kui nad lubavad protseduuride ajal rahulikult abi pakkuda, sest see tähendab, et nad usaldavad. Õnnestumine on ka siis, kui olen suutnud lapsele ja tema perele keerulises olukorras selgitada, mis toimub, ja pakkuda neile rahu ning lootust. Neist hetkedest jään alati tundma sügavat rahulolu ja tänulikkust.

Kas on olukordi, millest oled tõsiselt õppinud?
Leian, et minu tööpäev on edukas, kui ma olen midagi õppinud. Lastehaigla õpetab mind jätkuvalt, iga päev.

Omandasid lastehaigla päevil magistrikraadi. Mis oli töö teema?
Omandasin Tallinna Tehnikaülikoolis e-tervise magistrikraadi. Minu töö keskendus tervishoiutöötajate vajadustele, ootustele ja kogemustele pediaatrilise astma patsientide võimestamisel ning nende enesehooldusvõimekuse toetamisel. Uurimus lähenes probleemile kvalitatiivselt, analüüsides, kuidas tervishoiutöötajad saavad toetada lapsi ja nende peresid astmaga seonduvas enesehoolduses ning milliseid ressursse ja teadmisi nad selleks vajavad, et kujundada tõhusamad tugisüsteemid ja koolitusprogrammid enesehoolduse edendamiseks ja tervishoiupraktikate
täiustamiseks.

Millised isikuomadused peavad olema karjääri tehes?
Äärmine motiveeritus ja sihikindlus.

Hakkasid lastehaiglas robotiprojekti arendama?
Oleme välja arendamas lastele seltsilisi ning teeme seda koostöös teadlastega, kes loovad neid funktsioone tehnoloogial, mis võtab arvesse laste eripärad ja vajadused.

Osaled häkatonides. Mis on nende tegevuste siht?
Häkatonidel osalemise eesmärk on tuua tervishoiuvaldkonda innovatsiooni ja leida uusi lahendusi probleemidele, millega me haiglates iga päev kokku puutume. Mentorina saan aidata arendajatel ja meeskondadel mõista tervishoiu spetsiifilisi vajadusi ning suunata neid patsientidele ja tervishoiutöötajatele tõeliselt kasulikke lahendusi looma. Lisaks annab osalemine võimaluse jagada oma kogemusi ja praktilisi teadmisi, et toetada meeskondi nende ideede arendamisel. Kohtunikuna hindan lahendusi nende praktilisuse ja innovaatilisuse põhjal, et esile tuua need, mis võiksid kõige rohkem tervishoiusüsteemi ja patsientide kogemust parendada.

Oled tihedas kontaktis tervishoiukõrgkoolidega?
Tervishoiukõrgkoolidega tihedas kontaktis olles on minu sihiks luua tugevam seos praktika ja teaduse vahel, et arendada õendusharidust ja tõsta õdede professionaalsust veelgi. See on selge võimalus panustada õenduse ja patsiendikogemuse valdkonna arengusse. Õendus on pidevas arengus ning seetõttu on sujuv koostöö väga tähtis.

Äsja valiti sind Tallinna Lastehaigla juhatuse liikmeks – õenduse ja patsiendikogemuse juhiks. Mida soovid korda saata selles ametis?
Kandideerisin haigla juhatuse liikmeks, sest näen selles rollis võimalust viia ellu muudatusi, mis parandaksid nii õdede töökeskkonda kui ka patsientide kogemust. Soovin tuua õendusvaldkonda rohkem kuuluvustunnet ja tunnustust, sest usun, et kvaliteetne patsiendihooldus algab rahulolevatest ja hästi toetatud tervishoiutöötajatest.

Lisaks on minu eesmärk edendada patsiendikeskset kultuuri, kus iga patsient tunneb end väärtustatuna ja kuulatuna. Samuti soovin tagada, et õdedel oleksid parimad võimalikud töövahendid, koolitused ja emotsionaalne toetus, et neil oleks võimalus keskenduda oma tööle ja pakkuda parimat võimalikku hooldust. Usun, et juhatuse liikmena saan teha muudatusi, mis tõstavad meie haigla üldist kvaliteeti ja toetavad nii patsiente kui ka personali.

Mis tunne on jõuda küllalt noorena juhtivale ametikohale?
Tunne on segu põnevusest ja vastutustundest.

Elulookäik

Liina Harjus-Soostar on töötanud Tallinna Lastehaiglas erakorralise meditsiini ja ägedate infektsioonide osakonnas õena alates 2021. aastast. Omandanud kõrghariduse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ning magistrikraadi infotehnoloogia teaduskonnas e-tervise ja tervishoiutehnoloogiate erialal Tallinna Tehnikaülikoolis, viis ta magistriõpingute käigus läbi uurimistöö lastehaigla allergoloogiateenistuses, esitledes seda 2023. aastal Roomas pediaatriaõdede kongressil.

Liina Harjus-Soostar on ühtlasi Tallinna Ülikooli esmaabi õppeaine lektor. Ta osaleb ka Päästekolledži ja Sisekaitseakadeemia koostöös toimuvatel päästeõppustel, juhendades politseinikke ning päästjaid esmaabi andmisel.

2021. aastal pälvis Liina Soostar-Harjus Lastehaigla parima noorõe tunnustuse. Ta on olnud ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli projekti „Sinu käed päästavad elu“ üks kaasloojatest. Projekti eesmärk on õpetada koolilapsi esmaabi osutama.

Tänavu juunis asus Liina Harjus-Soostar ametisse õenduse ja patsiendikogemuse juhina. Seejärel kandideeris ta juhatuse liikme – õenduse ja patsiendikogemuse juhiks ning osutus valituks.

Liina Harjus-Soostar juhib lastehaigla robotiprojekti ning lööb kaasa häkatonides. Tal on tihe side tervishoiukõrgkoolidega, mille eesmärk on hea seista õdede professionaalse arengu eest.