Kodu on koht, kus inimene tunneb ennast kõige paremini. Koduõendusteenus võimaldab saada õendusabi koduses ja turvalises keskkonnas. See võib mõnikord vabastada perearsti või -õe tööaega, jätta täitmata haigla voodikoha või vähendada kiirabi väljakutseid.
Koduõendusteenus sobib patsientidele, kelle terviseseisund lubab neil olla kodus, kuid kes vajavad korrapärast jälgimist ja toiminguid, mida saab pakkuda väljaõppinud koduõde. Koduõendusteenus on ette nähtud kõigile – lastele, täiskasvanutele, eakatele ja erivajadusega inimestele. „Koduõde saab patsienti külastada vajadusel kuni kaks korda päevas. Pideva jälgimise ja spetsiifilisema ravi saamiseks peab patsient aga pöörduma tervishoiu- või hoolekandeasutusse,“ ütleb OÜ Koduõde tegevjuht Elina Peri.
On loomulik, et inimesed soovivad olla kodus, kui see on vähegi võimalik. Inimesed jõuavad koduõenduseni tavaliselt pere- või eriarsti suunamisel. „Kui perearst märkab, et patsienti aitaks koduõendusteenus, saab ta selle inimesele välja pakkuda. Ka abivajajad soovitavad koduõendusteenust üksteisele, info levib eriti just eakate hulgas,“ ütleb OÜ Koduõde vastutav õde Kristiina Põldre. Veel leitakse koduõendusteenuse kohta infot internetist. Tihtipeale on pereliikmed need, kes otsivad lähedase abistamiseks võimalusi. „Mõnikord ei teata, et koduõendusteenuse saamist on võimalik arutada oma pere- või eriarstiga, kes saab anda saatekirja. Koduõendusteenusest on abi juhul, kui ambulatoorsele vastuvõtule minek on patsiendile keeruline või lähedastel on seda raske korraldada. Ka patsiendile endale võib see teekond olla aeganõudev ja kurnav. Sellistel juhtudel saab koduõde patsiendi seisundit hinnata kodus, saata kirjelduse arstile ja teatud protseduurid kodus ära teha,“ selgitab Peri. Ta rõhutab, et koduõendusteenus on kõigile tervisekindlustatud inimestele tasuta ning selle eest ei tasu ka teenusele suunaja. Teenust rahastab tervisekassa ja see on võimalus saada vajalikku abi kodustes tingimustes.
Märkamine ja nõustamine
Koduõe ülesannete hulka kuulub lisaks õendustoimingute tegemisele ka patsientide ja nende lähedaste juhendamine ning nõustamine. „Meil on erineva töökogemuse ja taustaga õdesid. Mõni õde tunneb end kindlamalt lastega ning oskab hästi nii lapse kui ka vanematega kontakti leida. Mõni õde on jällegi rohkem kogenud eakate või erivajadusega inimestega. Koduõenduse üks eesmärk on luua ja säilitada patsiendi ja pereliikmete turvatunne kodus,“ ütleb Peri. „Näiteks on pereliige öelnud, et saab abistamisega hakkama küll ja teab, mida ja kuidas on tarvis teha. Siiski soovitakse, et õde kui asjatundja käiks aeg-ajalt vaatamas, kontrollimas ja annaks nõu,“ lisab Põldre.
Koduõe professionaalne pilk märkab ohumärke, mida inimene ise ei pruugi näha. Selleks ongi koduõed saanud väljaõppe. Näiteks võib mitme külastuse järel selguda, et vaja on kaasata sotsiaaltöötaja. „Koduõe ülesanne on paljuski märkamine ja suunamine,“ ütleb Peri. „On patsiente, kellel on raskusi igapäevase toimetulekuga. Tähtis on osata seda märgata, küsida õigeid küsimusi ja olukorrale reageerida. Aga on ka kodusid, mis näevad välja nagu ajakirjas, ning õde oodatakse ja usaldatakse. Olukorrad on väga erinevad,“ tõdeb Põldre.
„Pereliikmed saavad sageli oma lähedase hooldamisega hästi hakkama, kuid mingil hetkel sellest ei piisa. Erialased teadmised, oskused ja pikaajaline töökogemus tervishoius on koduste patsientide õenduses väga olulised. Koduõeks saamise eelduseks on kliiniline kogemus, sest koduvisiitidel töötavad õed iseseisvalt. Koduvisiidil tuleb loota iseendale ja heale tõenduspõhisele teadmisele. Muidugi saab ka nõu küsida ja peabki seda tegema, kuid üldiselt hoolitseb koduõde patsiendi eest iseseisvalt. Vaatamata sellele peab koduõde alati ka mõistma, kus on tema pädevuse piirid,“ ütleb Peri. „Mõnikord aetakse koduõendusteenus segamini koduhooldusteenusega. Lähedased loodavad, et toome ka ravimid ja toidu. Loomulikult aitame vajadusel hooldustoimingutega, aga teatud juhtudel tasub lisaks kaaluda hooldusteenuse võimalusi,“ selgitab Põldre.
Usaldus ja turvatunne
„Igal koduõenduse patsiendil on oma õde. Asendame teineteist ainult siis, kui õde puhkab või on haige. Patsiendid eelistavad ühte kindlat inimest, sest temaga on tekkinud usaldus,“ räägib Peri. Tegemist on suurel usaldusel põhineva koostööga. „Pikaajalise koostöö puhul võib tekkida tunne, et oled justkui pereliige. Võid mõelda küll, et tegu on ainult tööga, kuid teatud inimestega tekib lähedasem side ja nende eluolu läheb sulle rohkem korda,“ lisab Põldre.
Koduõe töö kestus ja intensiivsus ühe patsiendiga on väga erinev ning sõltub suuresti sellest, millist abi patsient vajab. Teatud juhtudel käib koduõde patsiendi juures aastaid, teine vajab abi aga lühiajaliselt. „Kui inimene vajab pärast operatsiooni kord päevas haava sidumist, ei pea selleks ilmtingimata haiglas viibima. Õde saab haavahooldust edukalt teha kodus,“ ütleb Peri ja lisab, et selle võrra võib vabaneda haiglavoodikoht teistele abivajajatele. Koduõed töötavad põhimõttel, et patsient saaks teenust nii, nagu tal on vaja. Seega toimuvad koduõe visiidid ka õhtusel ajal ja nädalavahetusel.
Mõnikord on koduõde ainuke inimene, kes inimese juures käib. Kõigil ei ole lähedasi või on suhtlus mingil põhjusel katkenud. Kui inimene ei saa endaga ise hakkama ja ta vajab kõrvalist abi, võib see teda muuta tusaseks ja temaga ongi raske suhelda. OÜ Koduõde vastutaval õel Artur Jakobsonil on kogemus voodihaige patsiendiga. Tal oli suhkruhaigus ja ta ei manustanud ravimeid õigesti, mõnikord unustas või võttis neid rohkem, kui peaks. Tal esinesid sagedased vihahood, mistõttu oli patsiendi ja lähedaste suhtlus raske. Kui patsient sai endale koduõendusteenuse, muutusid ajapikku tema tervisenäitajad ja emotsionaalne seisund stabiilseks. Patsient sai eluoluga ise hakkama ning ravimite võtmine koduõe kontrolli all mõjus positiivselt nii füüsilisele kui ka emotsionaalsele tervisele. Paremaks muutusid ka suhted lähedastega. Põldre sõnul peab koduõde suutma inimest mõista ja harjuma tema tujudega. Inimene võib olla kodus tujukam ja nõudlikum raviasutuse protseduuridel. „Igal inimesel on kodus oma reeglid ning nendega tuleb arvestada. Meil on kujunenud nii, et kohandume patsiendi vajadustega,“ ütleb ta.
Tugi nii patsiendile kui ka tervishoiutöötajale
Koduõed soovivad rohkem olla abiks tervishoiuasutuste arstidele ja õdedele. „Mitmeid vajalikke õendustoimingud on võimalik teha kodus. Patsienti jälgitakse vajadusel iga päev ja koduõe visiitide sisu dokumenteeritakse. Koduõendusteenus võib ära hoida mitmeid kiirabiväljakutseid, sest koduõde jälgib patsienti regulaarselt, kontrollib ravimite võtmist ja märkab patsiendi seisundis muutusi. Kõik see stabiliseerib patsiendi seisundit ja vähendab ärevust,“ ütleb Peri. Jakobson toob välja, et töötab ka kiirabis ja on mitmel korral tõdenud, et olukorra oleks saanud lahendada koduõde. „Meenub ühe patsiendi anamneesis kiirabi kutsete sagedus kolm korda nädalas. Kui patsient sai koduõendusteenuse, siis kiirabikutsed lõppesid,“ ütleb Jakobson.
„Koduõe töö on eriline ja imetlusväärne. Kodus ei ole enamasti tingimusi, kus õel oleks mugav toimetada. Mõnikord on oma töövahendite paigutamisega patsiendi juures probleeme, teinekord on jällegi suur roll selgitustööl, et patsienti tema tervise asjus milleski veenda. Meie koduõed on aga väga motiveeritud, sest nad näevad oma töö tulemusi. Tuntakse, et on saadud patsiendile abiks olla ja võimaldada neile oma kodus olemist. Oleme valmis pakkuma patsientidele parimat, toetame ja aitame neid koduses keskkonnas nii palju kui võimalik ning oleme oma kolleegidele tervishoiuasutustest igati koostööks avatud,“ ütleb Peri.