Tervishoiusüsteemi ees on kaks proovikivi: inimeste tervisevajadused kasvavad, aga samal ajal on puudu tuhandeid õdesid. Kui ressursid on piiratud, siis peab mõistlikult kasutama nii õdede-arstide tööaega kui ka iga tervishoius kulutatud eurot. Õendusel on suur potentsiaal muuta tervishoid paindlikumaks, hoolivamaks ja jätkusuutlikumaks – sellest võidab kogu tervishoid, aga eelkõige võidavad patsiendid.

Tark tööaja kasutus

„Peame tegema targemaid valikuid, kuidas olemasolevat ressurssi kasutame – nii raha kui ka arstide-õdede tööaega,“ leiab Tervisekassa õendusabi teenusejuht Aivar Koppas. See muutus ei toimu ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Tervishoid liigub järk-järgult meeskondliku ja paindliku tööjaotuse poole, kus iga eriala esindaja kasutab oma aega ja oskusi maksimaalselt väärtust looval viisil.

„Kümne aastaga on õe roll oluliselt muutunud. Õde on iseseisev, pädev ja professionaalne meeskonnaliige, kes tegutseb patsiendi raviteekonnal oma vastutusvaldkonnas. Arst ja õde töötavad koos vastavalt vajadusele, mitte enam alati samas ruumis ja samal hetkel. Õenduse suurem iseseisvus ei vähenda arstide rolli, vaid aitab kogu süsteemil toimida tõhusamalt ja patsiendikesksemalt,“ lisab Koppas.

„Eestis on meil puudu tuhandeid õdesid – seda enam on oluline, et õed teeksid tööd, mida nad on õppinud. Iga tervishoiutöötaja peaks tegema oma pädevuse ja vastutuse piires seda tööd, milleks teda on koolitatud. Arsti fookus on ravil ning ravi määramisel. Õdede fookus peab olema õendustegevustel, administratiivülesanded võiks jääda aga kliiniliste assistentide lahendada. Nii jääb igaühel rohkem aega oma erialase töö tegemiseks,“ leiab Tervisekassa eriarstiabiteenuse juht Kadri Suislep-Peets.

Teatud erialadel jäävad arst ja õde tandemina tegutsema. „On olukordi, kus ongi vaja, et arst ja õde samal ajal ja ühes ruumis patsiendiga tegelevad. Näiteks ultraheli tegev günekoloog vajab kõrvale pädevat õde või ämmaemandat, kes oskab vastuvõtul olulise info meditsiinilises keeles kirja panna,“ kirjeldab Suislep-Peets.

Eestis on meil puudu tuhandeid õdesid – seda enam on oluline, et õed teeksid tööd, mida nad on õppinud.

Õenduse rolli areng kui innovatsioon

Üks olulisemaid samme tervishoiusüsteemi kestlikkuse suunas on õdede rolli areng, leiab Koppas. „Kui tööülesandeid ja vastutust jaotada mõistlikult, saavad arstid keskenduda keerukamatele kliinilistele otsustele ja raviplaanidele. Õed saavad iseseisvalt jälgida kroonilisi haigusi, nõustada patsiente ja toetada tervise säilitamist. Eriõdede roll on toonud nähtavale selle, kui palju süsteem võidab, kui õdedele anda suurem otsustusõigus. Tänaseks on eriõed aktiivselt kaasatud näiteks diabeedi, haavaravi, astma, reumatoloogia ja vaimse tervise valdkonnas. Samuti on järjest olulisem roll eriõdedel ka EMOs. Eriõe töö ei ole arsti töö asendamine, vaid ravi järjepidevuse tagamine – nii on patsiendil alati keegi, kes näeb tervikpilti, toetab, jälgib ja juhendab,“ rõhutab Koppas.

Tervisekassa vaates on eriõdede tulek muutnud raviteekonna sujuvamaks ja teenuse kvaliteedi mõõdetavamaks. „Kui patsient saab professionaalset tuge õigel ajal, õiges kohas ja õigel tasemel, väheneb ka vajadus korduvate visiitide järele ning paraneb ravitulemus. See on parim näide sellest, kuidas õenduse areng ei ole ainult ametisisene muutus, vaid kogu tervishoiusüsteemi tõhusust mõjutav innovatsioon,“ leiab Koppas.

Ülesannete ümberjaotus

Koppas toob välja, et üha enam asutusi on hakanud tööülesandeid süsteemselt ümber vaatama. Protsess, mida maailmas tuntakse task shifting’u ehk ülesannete ümberjaotamisena, on ka Eesti tervishoius kohal. „Näiteks tegutseb meil üle 80 kiirabibrigaadi, mis on mehitatud ainult õdedega. Need meeskonnad osutavad kvaliteetset ja ohutut teenust üle Eesti, ja on tõestanud, et professionaalse iseseisvusega kaasneb vastutuse kasv ja paraneb teenuse kättesaadavus,“ räägib Koppas.

Sisemisi protsesse planeerides tasub samuti läbi mõelda, kuidas arstide-õdede tööaega efektiivselt kasutada, soovitab Suislep-Peets. Kui rollid ja vastutus on selgelt piiritletud ning koostöö toimib, võidavad kõik. „Arstidel on rohkem aega keerukate juhtude lahendamiseks, õed saavad kasutada oma teadmisi ja oskusi täiel määral ning patsiendid saavad kiiremat, kättesaadavamat ja personaalsemat abi. Tervisekassa roll on toetada seda muutust nii, et süsteem areneks tervikuna, mitte kellegi arvelt,“ räägib Koppas.

Ta jätkab: „Kui mõelda laiemalt, meenutab õendusabi areng mõneti tehisintellekti tulekut erinevatesse eluvaldkondadesse. Tehisaru ei võta kelleltki tööd ära, see muudab töö sisu ja jaotust. Sarnaselt on õendus tervishoiusüsteemi „tark vara“, mis aitab süsteemi efektiivsemaks muuta, mitte kedagi asendada. Õendusteenus 2.0 on kohal ja seda arengut enam tagasi ei pööra. Küsimus ei ole enam selles, kas muutus tuleb, vaid kuidas me sellega targalt kohaneme,“ ütleb Koppas.

Õendusabi ei ole tugiteenus. See on üks tervishoiu alustalasid, mis aitab hoida Eesti inimese kauem tervena.

Tegelikkusega arvestav rahastus

Õenduse ja arsti koostöö tulevik seisneb ühises vastutuses patsiendi tervise ees. „See tähendab, et peame looma töökorralduse, digilahendused ja rahastusmudelid, mis toetavad seda tegelikkust, kus rollid ja töökorraldus on selgemini paigas. Tervisekassa eesmärk on luua maksimaalset väärtust patsiendi tervise heaks. Kui me oskame õigesti hinnata ja kasutada õenduse potentsiaali, võidame kõik. Õendusabi ei ole tugiteenus. See on üks tervishoiu alustalasid, mis aitab hoida Eesti inimese kauem tervena. Just see ongi Tervisekassa visioon,“ räägib Tervisekassa õendusabi teenusejuht Koppas.

Tervisekassa peab oluliseks, et tervishoiuteenuste rahastus vastaks praktikale ja oleks kooskõlas tegeliku tööjaotusega. „Tervishoid on pidevas arengus ja rahastus peab sellega kaasas käima. Muutuda võib nii tehnoloogia kui ka ravipraktika ja -võimalused. Mõni uus tehnoloogia maksab nüüd mitu korda rohkem kui kümme aastat tagasi, samas kulub aga arsti või õe aega poole vähem – neid muutusi peab arvestama ka rahastuses. Kuna praktika on ajas muutunud, siis vaatabki Tervisekassa järjepidevalt iga aasta teenused üle, et neid vajadusel ajakohastada. Sel viisil saame ressursse paremini planeerida. Meie eesmärk on, et patsient saaks iga tervishoius kulutatud euro eest maksimaalselt kasu,“ selgitab eriarstiabiteenuse juht Kadri Suislep-Peets.