Eesti Õdede Liidu vaimse tervise õenduse seltsingul on uued juhid: Liina Hürden, Eili Killing, Laura Oisalu, Kätlin Pilt, Alice Rehli, Silja Tina, Liis Kristiin Vaher, Liisi Vaiknemets, Mirjam Vilt ja Andra Õismaa.
Mirjam Vilt
Vaimse tervise õenduse seltsingu juht
Kellena sa töötad?
Töötan vaimse tervise õena Laagri Perearstikeskuses.
Mis sulle õenduses kõige rohkem muret teeb?
Kohustusliku psühhiaatriapraktika kaotamine Tallina Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppes. Kui seda poleks minu õpingute ajal olnud, siis tõenäoliselt ma praegu vaimse tervise õena ei töötaks. Minu armastus oma töö vastu sai alguse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku teisest osakonnast, kus aidatakse depressiooni ja ärevushäiretega patsiente.
Mida seltsingu töös enim hindad?
Seltsingu töö annab võimaluse oma mugavustsoonist välja tulla. Olen kohtunud uute ägedate inimestega, kellega tõotab tulla põnev koostöö. Ka varem tehtud suur töö on toonud seltsingu tänaseks rohkem pilti ning meie arvamus läheb rohkem korda ka teistele ühingutele.
Mis toob sulle tööpäeval naeratuse näole?
Kui oleme patsiendiga teinud suure töö ära, tema enesetunne on oluliselt paranenud ja ta suudab jälle näha värve enda ümber. Patsiendi naeratus ja rahulolu teevad ka minu rõõmsaks. Palju positiivset energiat annavad ka kolleegide toetus ja hea huumor.
Millega tegeled vabal ajal?
Mulle meeldib lahendada ristsõnu, lugeda raamatuid, käia kalal ja seenel, võimalusel reisida. Armastan liikuda looduses, matkata ning võtta kiirest elutempost aeg maha.
Miks kuulud õdede liitu?
Siin saab osaleda toredatel koolitustel, luua uusi tutvusi erinevatest asutustest ning jagada oma töiseid rõõme ja muresid. Lisaks seisab Eesti Õdede Liit meie kõigi eest ka palgaläbirääkimistel.
Millest töö kontekstis unistad?
Sooviks sellist programmi, mis aitaks minu märksõnadest teha korraliku dokumentatsiooni. See aitaks vähendada ekraaniaega ning säästaks töötajate silmi ja vaimset tervist.
Silja Tina
Vaimse tervise õenduse seltsingu juht
Kellena sa töötad?
Töötan Confido Meditsiinikeskuse õendusjuhina ning täidan ajutiselt ka Confido esteetika- ja laserravikliiniku juhi rolli. Olen ka Eesti Õdede Liidu pädevushindamiskomisjoni liige.
Mis sulle õenduses kõige rohkem muret teeb?
Süsteem sunnib liiga tihti valima kvantiteedi ja kvaliteedi vahel. Halduskoormus neelab aega ning tervishoiu killustunud digitaristu teeb terviseteekonna katkendlikuks. Muret tekitab ka õdede järelkasv ning tervishoiupoliitika ebaselgus koos kaasneva võimuvõitlusega – viimase aasta muudatused on jätnud tunde, et uuendused ei toeta õdede igapäevatööd.
Mida seltsingu töö juures enim hindad?
Koostööd ja kolleegidelt õppimist. Vaimse tervise õenduse seltsing on koht, kus sõnastame koos parimad praktikad, toetame kolleege keerulistes olukordades ja anname erialale nähtavust. Üheskoos on lihtsam oma häält kuuldavaks teha ja lahendusi ellu viia.
Mis toob sulle tööpäeval naeratuse näole?
Patsient, kes broneerib ennetava visiidi ja tunneb päriselt huvi oma tervise vastu, või hetk, kui ta pärast professionaalset abi ütleb: „Mul on nüüd kergem.“
Rõõmu teeb ka meeskond, kes oskuslikult ja teadlikult juhib terviseteekonda, haarab initsiatiivi ja viib kokkulepitu päriselt ellu. Olgu see kas või väike töövoo parandus, mis muudab patsiendi või kliendi teekonna sujuvamaks ja kolleegi päeva kergemaks.
Millega tegeled vabal ajal?
Vabal ajal valin teadlikult koduse aja koos perega. Paneme telefonid kõrvale ja oleme päriselt koos. Mu meelistegevus on ka ilukirjanduse lugemine, sest hea tekst hoiab mõtlemise teravana ja aitab näha asju teise nurga alt.
Miks kuulud õdede liitu?
Minu moto on: „Kui tahad minna kiiresti, mine üksi, kui tahad jõuda kaugele, mine koos.“ Sellepärast kuulungi õdede liitu – üksi on raske.
Liit annab professionaalse kogukonna, kollektiivse hääle ja tugivõrgustiku nii erialaseks arenguks kui ka selleks, et õdede huvid oleksid nähtavad ja kaitstud.
Millest töö kontekstis unistad?
Soovin, et Eesti tervishoid liiguks veel kindlamalt ennetuse ja inimkeskse terviseteekonna suunas. Unistan süsteemist, kus õde ei pea valima kvaliteedi ja kvantiteedi vahel; kus eriõe roll täidab oma eesmärki; kus bürokraatiat on minimaalselt ning digilahendused toetavad, mitte ei väsita; kus vaimset tervist väärtustataks võrdselt füüsilisega ja kus õdesid usaldataks oma pädevuse piires rohkem otsustama. Unistan, et eriõde oleks süsteemselt nähtav otsustaja ja raviteekonna koordineerija oskustega – see lühendaks järjekordi ja vabastaks arstide aega kõige keerulisemate juhtude jaoks.