Ajakiri Eesti Õde on Eesti Õdede Liidu ametlik väljaanne, mis ilmub alates 1996. aastast.
Toimetuskolleegiumisse kuuluvad EÕL juhatus ning eriõenduse valdkonna esindajatena Kersti Ossar, Aina Saarma, Laura Oisalu ja Tuuli Albrant. Ajakirja vastutav toimetaja on alates 2023. aasta märtsist PR Partneri kommunikatsiooni projektijuht Marin Soomets.

Ajakiri ilmub neli korda aastas – märtsis, mais, septembris ja novembris.

Eesti Õde, kevad 2024

  • Tasakaalu vägi
  • Mis saab puhketundidega?
  • Uudised
  • Töökultuuri toetavad avatud hoiak ja kommunikatsioon
  • Eriõendus areneb Euroopas iga aastaga
  • Kristi Rannus: õendus vajab inimlikkust
  • Tee kõik oma tervise heaks – osale sõeluuringul
  • Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi
  • Kui kaev on kuivaks jäänud …
  • Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse
  • Perekeskses lähenemises on lapsevanem kui meeskonnaliige
  • Kuidas seada oma vajadused julgelt esikohale?
  • Õed panustavad ennetustegevusse
  • Eesti noorte õdede unistustest, nende purunemisest ja võimalikest lahendustest
  • Moodulkapid ravimite hoidmiseks hooldekodus
  • Aeroobse füüsilise koormuse mõju silma siserõhule
  • Medicum väärtustab toetavat töökeskkonda ja vaimset heaolu
  • Tunne oma esindajaid!

Eesti Õde, talv 2023

  • Uudised
  • Presidentide juhtkirjad
  • 100 sammu õenduses
  • Eesti õendus paistab silma maailma õenduses
  • Ilve-Teisi Remmel: õendus on südame kutse
  • Õe töö verekeskuses
  • Laialdased teadmised annavad kindluse koduõena töötamiseks
  • Mida pean vastutuskindlustuse seaduse jõustumisel õena arvestama?
  • Õed operatsioonitoas on osa tippmeeskonnast
  • Eriõe projekt – kiirem abi patsiendile ja laiemad õigused eriõele
  • Tegevusjuhend tagab tõhusa õendusabi
  • Uni kui vaimse tervise vitamiin
  • Meditsiinimööbli terviklahendused Merianto Medicalilt
  • Tunne oma esindajaid!

Leheküljel 14 välja toodud ICN aruandega “Recover to rebuild” saab tutvuda siin.

Paberajakirjas lk 7 on ekslikult Ameerika president Jimmy Carteri foto. Eesti Õdede Liidu ajalooraamatu andmetel külastas 1928. aastal õdede kooli Ameerika Õdede Ühingu president. Ajakirja veebiversiooni on parandus sisse viidud. Vabandame.

Eesti Õde, sügis 2023

  • Õendus läbi noore õe silmade
  • Uus logo sümboliseerib õenduse põhiolemust
  • Uudised
  • Eesti Õdede Liit Eesti tervishoius
  • Milliste muredega saab Eesti Õdede Liidust abi?
  • Eesti e-tervis on eeskujuks Šveitsi õdedele
  • Eda Mudalomp: Aasta õe tiitel on kui elutööpreemia
  • Koduõendusteenus toetab inimese võimalust olla oma kodus
  • Hooldustöötajad on õdede asendamatud koostööpartnerid 
  • Südamega tehtud töö
  • Kliiniline assistent toetab perearstikeskuste tööd
  • Suhtlusportaalid ja eetika
  • Keskkonnast tingitud müoopia tekkepõhjused ja selle süvenemise ennetamine 6-12-aastastel lastel
  • Rahulolu-uuring näitab, kuidas õdedel päriselt läheb
  • Intensiivravijärgne sündroom langetab patsientide elukvaliteeti
  • Koolilapse vaimse tervise tasakaal
  • Babé ei anna katteta lubadusi ilusa naha kohta – Babé tooted toimivad päriselt!
  • Tunne oma esindajaid!

Eesti Õde, suvi 2023

  • Koostöö valu ja võlu
  • Uudised
  • Raviteekonnad loovad ühise pinna patsiendile ja tervishoiutöötajale
  • Eriõdede pädevuse hindamine Euroopas
  • Ksenia Verhovskaja: õendust peaks rohkem näitama sellisena, nagu see on  siira ja hoolivana
  • Perearstikeskuste digilahendused parandavad töövoogu
  • Vaimse tervise õed toovad perearstindust psühhiaatriale lähemale
  • Õde-juhtumikorraldaja – lüli patsiendi ja haigla vahel 
  • Üks küsimus: Kuidas taotleda eriõde III pädevust?
  • Ohutult päikesele vastu
  • Õendusteaduse doktoriõppe arendamine Eesti ja Soome koostöös
  • COVID-19 pandeemia mõjutused Eesti õdede töös
  • Spetsiaalne meditsiinimööbel toetab tervishoiutöötajate igapäevatööd
  • Millal pöörduda EMOsse?
  • Räägime surmast
  • Tunne oma esindajaid!

Leheküljel 26 oleva lingi saab avada siit.

Eesti Õde, kevad 2023

  • Kõik naised naiste eest
  • Uudised
  • Tervishoid seisab naiste õlul
  • Eesti ja Inglismaa õdedel on üksteiselt palju õppida
  • Tiina Sildver-Kikas: Tervishoid on meeskonnatöö
  • Tervisekassa: Krooniliste haigete suurem kaasamine raviteekonda parandab tulemusi
  • Põlvest põlve õetarkust ja -tarmu
  • ITK: Sõeluuring aitab vähki ennetada 
  • Üks küsimus: Kuidas leppida kokku vajalikus koolituses?
  • Patsiendiohutuse ainekava – kuidas valmis ja mis saab edasi?
  • Märka kaastundeväsimust!
  • Naise elukaar ämmaemanda pilgu läbi
  • Gerontoloogilist ja geriaatrilist õendusabi on vaja arendada nii Eestis kui ka Hiinas
  • PERH: Õdede hääl kõlab aina tugevamalt!
  • Tunne oma esindajaid!

Eesti Õde, Talv 2022

  • Õed väärivad paremaid töötingimusi
  • Inimesed on tervishoiu suurim vara
  • Euroopa õdesid ühendavad sarnased mured ja rõõmud
  • Ere Uibu: Eesti õdede haridus on maailmatasemel
  • Taltsuta talvised nahamured!
  • Usaldusisikud on pühendunud kolleegide toetamisele
  • Deliirium – nõudlik külaline haiglas
  • Üks küsimus: mida peab teadma ületööst? 
  • Projektipraktika viib tudengid tavatööst kaugemale
  • Pereõdede tervisehindamise mõõdikud ootavad digitaliseerimist
  • Suuhügieenist oleb palju enamat kui vaid hingeõhk
  • Fookuses eakate jalaprobleemid
  • Terve ja ilusa naha saladused
  • Tallinna keskhaiglad astuvad vastu radioloogiatehnikute nappusele
  • Uued tuuled kooliõe töös

Eesti Õde, sügis 2022

  • Õed säravad kõikjal
  • Neli õde, neli erilist karjääri
  • Põhjanaabrid streigivad
  • Saima Hinno: Areng sünnib koostööst
  • Mida keerulisem töö, seda enam on õed ise õppimisest huvitatud
  • Õed tegutsevad mitmel rindel
  • Üks küsimus: millised muudatused tööõiguses õdesid kõige enam mõjutavad?
  • Kuidas toetada dementsusega inimesi ja nende lähedasi
  • Patsiendiohutus – ihaldatud olukord, kus riskid on maandatud ja tõenäosus vigade tekkeks minimaalne
  • Ühe õe (ja tema koera) lugu
  • Kuidas mõjutas koroonapandeemia õendustudengite praktikat?
  • Kuulmislangus vaevab järjest enam ka noori
  • Akne – mitte ainult teismeliste, vaid ka täiskasvanute mure

Eesti Õde, suvi 2022

  • Tervishoiuteenuse kvaliteet sõltub abi andjast
  • Kuidas mõõta õenduse kvaliteeti?
  • Medicumi ämmaemandad on naistele toeks läbi elu
  • Eriõed täiustavad tervishoidu
  • Samm perekesksusele lähemale ehk koolitusprogrammi “Lähedane koostöö lapsevanematega” rakendamine Tartu Ülikooli Kliinikumis
  • Aasta õde 2022 Laura Oisalu: keeruliste patsientidega on huvitav töötada
  • Eutanaasia – teema, mis kõnetab ka Eesti õdesid
  • Standardiseeritud valve üleandmine on ohutu ja kvaliteetse õendushoolduse võtmetegur
  • Hingelt noor Ida-Tallinna Keskhaigla õendus- ja hooldusabikliiniku Järve üksus
  • Mida tuleb jälgida terviseinfot otsides?
  • Õendusteenuse kvaliteet Lätis, Taanis ja Norras
  • Teated maailmast
  • Uus eetikakoodeks
  • Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk

Eesti Õde, kevad 2022

  • Õde – 90% naine, 10% mees
  • Mehed otsivad õe ametist action’it
  • Erik Edgar Kiisküla: Soomes hinnatakse töö- ja puhkeaja tasakaalu
  • Ilja Tretjakov: õenduses on huvitavaid väljakutseid
  • Üks küsimus
  • Miks Eesti mees pelgab tervisekontrolli?
  • Õpetamisele ja arengule pühendunud õed
  • Kunstlik emakakael pakub uusi võimalusi ämmaemandate simulatsioonõppeks
  • Vähene tervisealane kirjaoskus on kasvav probleem
  • EKMO kui toimiva meeskonnatöö musternäide
  • Medicum aitab hoida tervishoiuteenust kodu lähedal
  • Füsioterapeut Lauri Rannama: valu ei tohiks kunagi ignoreerida
  • Jacobson vs. Massachusetts: kohtulahend 1905. aastast COVID-19 pandeemia valguses

EÕL JUHEND ARTIKLI KIRJUTAMISEKS

Ootame kaastöid praktikutelt ja uurijatelt, kes soovivad uurimistööst või kogemustest saadud teadmisi kolleegidega jagada, pakkudes häid praktikaid kasutamiseks teistelegi.

Artikli esitamine ajakirjale Eesti Õde:

  1. Saada oma artikkel Wordi failina toimetuse aadressile ajakiri@ena.ee vähemalt 6 nädalat enne ajakirja ilmumist.
  2. Artikli juurde lisa autori(te) täisnimi, haridustase/teaduskraad, amet ja töökoht koos kontaktandmetega (telefon, e-posti aadress).
  3. Artikli autor vastutab artikli sisu õigsuse eest.
  4. Artikli toimetusele saatmisega annate toimetusele õiguse:
    • artikli loetavuse huvides artiklit toimetada. Toimetatud tekst kooskõlastatakse autori(te)ga enne avaldamist. Hilisemaid keeletoimetaja tehtud parandusi autoriga enam ei kooskõlastata.
    • artikli taasavaldamiseks teistes meediväljaannetes pärast ilmumist  ajakirjas Eesti Õde.
    • teha saadetud artiklite hulgast valik ajakirjas avaldamise osas.

Artikli kirjutamisel palun järgi alljärgnevat:

Artikli pealkirja alusel otsustab lugeja, kas artikkel on väärt lugemist.
Hea pealkiri on konkreetne, sisaldab tegusõna ja kajastab kirjutise sisu.

Artikli sissejuhatus peab vastama lühidalt küsimustele kes, kus, mis, kuidas, miks ja millal. Ülejäänud tekstiga saad vastuseid laiendada ja täpsustada. Nt Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse üliõpilane Kätlin Lillemaa uuris oma magistriõppekava arendusprojektis, kas süsteemne õendusvisiit tagaks efektiivsema meeskonnatöö ja kõrgema kvaliteediga hoolduse patsientidele. Uuring viidi läbi Pärnu haigla sisehaiguste kliiniku ühes statsionaarses osakonnas ning juba paar kuud pärast muudatust hinnati arusaama patsiendi seisundist paremaks ja infovahetust tõhusamaks. Eesti õde, september 2020

Artikli kõige olulisem osa on uus teadmine, mille lugeja artiklist kaasa võtab. Uurimistöö põhjal valminud artiklis too põhilised tulemused välja artikli alguses. Uued soovitused või nipid, mida praktilises töös kasutada, too eraldi välja. Võid kasutada ka eraldi tekstikasti ehk sidebar’i.

Paku lugejale konteksti ehk kirjelda lühidalt varasemaid uuringuid, ühiskonnas valitsevaid arusaamu ja hoiakuid, mis eelkirjeldatud tulemuste mõistmiseks on olulised.

Uurimustöö tulemustest rääkivas artiklis kirjelda lühidalt uuringu metoodikat.

Üldjuhul ei avaldata teadusartiklile omaseid viiteid ja kasutatud kirjanduse loetelu. Kui on hädatarvilik viidata, siis tee seda teksti sees. Nt Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistika kohaselt…..Kui artikkel on valminud lõputöö põhjal, siis soovitame viidata sellele artikli alguses. Nt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlased Marianne Nugis ja Maritana Meitsar uurisid oma lõputöös „Äsjalõpetanud õdede tööle asumisega kaasnevad ootused ja hirmud“, missuguste ootuste ja hirmudega äsja kooli lõpetanud õed tööle asuvad. Eesti Õde, mai 2020

Tehnilised nõuded:

Artikli pikkus on 8000-8500 tähemärki koos tühikutega.

Lisa alapeatükid koos sisuliste alapealkirjadega. Nt on alapealkiri „Eesti õed on Baltimaade töökaimaid“ kindlasti parem kui „Kokkuvõte“. Alapealkirju võiks olla 2-4.

Artikliga koos võite saata artikli sisu illustreerivad fotod või joonised eraldi failidena (PNG, JPG või JPGE formaadis) koos pildi allkirjaga. Fotode kvaliteedi tagamiseks ajakirjas peab faili suurus olema vähemalt 1 MB. Kui autor illustreerivat fotot ei saada, siis valib toimetus sobiva foto ning valitud fotot autoriga ei kooskõlastata.

Lisaküsimuste korral võta palun ühendust vastutava toimetajaga aadressil ajakiri@ena.ee.