Õenduse tulevik

Eestisse tuleb ehitada inimkeskne tervishoid. Inimkeskseks tervishoiuks on vaja piisaval arvul õdesid.

Rahvusvaheline praktika näitab, et riikides, kus on elaniku kohta rohkem õdesid, elatakse kauem tervena. Eesti tervishoius on praegu puudu umbes 4000 õde. Tõenäoliselt on tulevikus vajadus õdede järgi veel suurem, sest inimesed elavad kauem, kuid tervena elatud aastad ei pikene samas tempos. 

Eesti Õdede Liit töötab selle nimel, et Eestis oleks piisavalt õdesid ja kõik tervishoiutöötajad oleksid hoitud. Selleks, et motiveerida õdesid ja kutsega hooldustöötajaid tervishoius töötama, peab olema tagatud vastutusega kooskõlas olev töötasu ning inimlikud töötingimused, sh mõistlik puhkeaeg. Kui tervishoiutöötaja teeb pidevalt ületööd, väheneb empaatilisus ja seega ka pakutava teenuse kvaliteet. 

Mõistlike töötingimuste tagamiseks on Eesti tervishoius ellu kutsutud kollektiivlepingud. Kollektiivlepingu läbirääkimistel esindab EÕL õdesid, eriõdesid ja kutsega hooldustöötajaid. 

Õendus vajab tänapäevaseid regulatsioone.

Õendus on viimastel aastakümnetel oluliselt arenenud ja õdede pädevus oluliselt kasvanud, kuid seadusandlus pole alati samas tempos uuenenud. Seisame selle eest, et õigusruum võimaldaks kogu õdede ja eriõdede pädevuse kasutamist, vähendades sellega ravijärjekordi. Samuti vajab uuendamist ja konkreetseid kokkuleppeid tervishoiumeeskondade tööjaotus.

Eestis on eriõdesid koolitatud juba kümmekond aastat. Eriõde on konkreetsele valdkonnale spetsialiseerunud õde, kes on partneriks kogu tervishoiumeeskonnale, sh eriarstidele. Töötame selle nimel, et juriidika võimaldaks eriõdedel oma pädevust täielikult rakendada.  

Dokumenteerimine peab muutuma digitaalseks.

Terviseandmed on kvaliteetse teenuse osutamiseks hädavajalikud. Digitaliseeruvas maailmas on andmete ühtne digitaalne dokumenteerimissüsteem ja terminoloogia vältimatult vajalik. Digitaalne dokumenteerimine hoiab kokku väärtuslikku aega ja eelarvet, vältides tegevuste dubleerimist. Eesti Õdede Liit töötab selle nimel, et rakendada kogu Eestis ühtne 3N dokumenteerimissüsteem, mis ühtlustaks õendusdiagnooside, -sekkumiste ja -tulemuste kirjapanemise.  

Arendame õendust vastavalt Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegiale (aastateks 2021 – 2030).

Arengustrateegia koosneb seitsmest sammust terviseni. Strateegia tuum on nii inimkeskne tervishoid kui ka koostöö patsiendiga tema tervise hoidmise ja parandamise nimel. Strateegiaga saab lähemalt tutvuda siin.  

Õed on tervishoiu selgroog

Selleks, et tervishoiu selgroog püsiks tugev, vajavad töötajad õiglasi tingimusi ja ruumi enesehooleks.
IMG_5421

Õendusvaldkonna esindajate avalik pöördumine minister Jollerile

Õendusvaldkonna esindajate avalik pöördumine seoses ministri otsusega lõpetada õenduse arendusnõukogu töö.
CLhbJNBD

Leena Kalle – superõde superministeeriumis

Leena Kalle seisab selle eest, et õdede häält oleks poliitikakujundamisel päriselt kuulda.
LeenaKalle_RaitTuulas-11

Kandideeri Eesti Õdede Liidu presidendiks

Eesti Õdede Liidu presidendiks ootame kandideerima strateegilist ja väärtuspõhist juhti.
EÕL lipp

Uus konsensuslepe toob tervishoiu kõrgkoolidesse rekordarvu õppekohti

Lepe toob tervishoidu rekordilised ja kasvavad vastuvõtumahud.
54991672668_5e5c6b4f5b_b

Tööjõu voolavus õe ametialal tekitab tööjõuvajaduse ja -pakkumise vahele katteta augu

Kui tööjõu voolavusele ei pöörata tähelepanu, ei vii koolituskohtade suurendamine soovitud tulemusteni.
Picture1

Õenduse tulevik majanduslike ja sotsiaalsete muutuste risttuules

Euroopa Komisjoni värske aruanne toob esile väljakutsed Eesti tervishoiu- ja hoolekandepoliitikas.
Foto: shutterstock

Tervishoiu keskmes on inimene

Õendus on meie ühine eluvalik, elukutse ja missioon.
EestiOdedeLiit12052025-210

Mis nägu on järgmise viie aasta õendus?

Kokkuvõte Eesti Õdede Liidu president Laura Keidongi kõnest, mis toimus 12. mail õdede päeva konverentsil.
EestiOdedeLiit12052025-25

Eesti Õdede Liidu uus president: tervishoiu keskmes peab olema inimene

Eesti Õdede Liidu uus president on Laura Keidong ja asepresident Margit Lenk-Adusoo.
_DSC7967

Tehisintellekt tervishoius – Verso Vision ennetab kukkumisi

Verso Vision aitab personalil säästa väärtuslikku aega ja keskenduda tõhusamalt õendus- ja hooldustegevustele.
Vool-Martina [Tartu Ülikooli Kliinikum]

Elukestev õpe on doktorantidest õdede DNAs

Siiri Maasen: „Teadmiste ja oskuste pideva täiendamisega saame pakkuda kvaliteetset ravi.”
Siiri Maasen_fotograaf Susanne Raschke