Õdede igapäevatöö tugineb tähelepanekutele, mõtlemisele ja loovusele. Tartu Ülikooli Kliinikumi eesmärk muuta raviteekonnad sujuvamaks ning seeläbi patsiendi- ja töötajakogemus paremaks ei tähenda sageli üksikuid suuri muutusi, vaid pidevat arengut, uute lahenduste otsimist ja tahtmist neid katsetada.
Mittespetsiifilise seljavaluga patsientide toetamine
Üks värske ja praktiline samm on olnud neurokirurgia erialal õe vastuvõtuteenuse avamine seljavaluga patsientide raviteekonna parandamiseks. Seljavalu on üks levinumaid tervisemuresid, mis mõjutab elukvaliteeti ja töövõimet. Sageli on patsientide raviteekond pikk ja keeruline – alustatakse perearstist, külastatakse erakorralise meditsiini osakonda, jõutakse ka neurokirurgi vastuvõtule, kuid alati ei ole operatsioon õige lahendus. Sellistes olukordades võib patsient jääda justkui tühimikku – operatsiooni pole vaja, kuid probleem ja valu on endiselt olemas.
Et seda lünka täita, on närvikliinikus rakendatud õe vastuvõtuteenus, mis pakub patsiendile selgust ja tuge oma tervisemurega toimetulekuks, vähendades samal ajal ka eriarstide koormust. Õe vastuvõtule suunavad põhiliselt neurokirurg, neuroloog või EMO arst. Ettevalmistuse seljavaluga patsientidega tegelemiseks said õed Kliinikumi neurokirurgide, neuroloogide ja taastusarstide poolt, lisaks hõlmas koolitusprogramm Eesti Reumaliidu koolitusi.
Õed tegelevad patsientidega, kes on neurokirurgi hinnangul „operatsiooni mittevajavad“. Kuigi kirurgiline sekkumine neid ei aita, vajavad nad siiski nõustamist, infot ja tuge igapäevaeluga toimetulekul. Õde saab arutada patsiendiga elamistoimingute üle, selgitada seljavalu põhjusi, nõustada igapäevase füüsilise aktiivsuse ja ergonoomiliste töövõtete asjus. Patsiendile antakse kaasa käsiraamat, mis aitab mõista seljavalu põhjusi ja ohumärke ning jagab soovitusi seljavalust taastumiseks. Sageli saab patsient kaasa ka spetsiaalse harjutuskava. Õel on võimalus patsiendiga tegeledes saada kiiret meeskonnanõu: konsulteerida neurokirurgiga ja füsioterapeudiga. Oma küsimuste või muredega puhul saab patsient õe poole pöörduda nii telefoni kui ka e-kirja teel. Edasised sammud hõlmavad tugigruppide käivitamist ning suuremat rõhku on tarvis panna kaugvastuvõttudele.
Kui vaid iga kolmas neurokirurgi patsient vajab operatsiooni, siis võib kahe kolmandiku seas olla palju neid, kes saavad enim kasu just õe vastuvõtust.
Parkinsoni ja hulgiskleroosi ravimite andmebaas – tugi spetsialistile ja ajavõit patsiendile
Oluline uuendus on seotud ka krooniliste neuroloogiliste haigustega, mille ravi eeldab täpsust, järjepidevat jälgimist ja ajakohast infot. Närvikliiniku meeskonna poolt loodud Parkinsoni tõve ja hulgiskleroosi ravimite andmebaas on tööriist, mida kasutavad kõik arstid ja õed igapäevases ambulatoorses ravitöös. Andmebaas hoitakse pidevalt värskena: kõik uuendused – raviskeemide muudatused, uued turule tulnud ravimid – lisatakse kohe andmebaasi.
Varem kulus palju aega ravimite info täpsustamisele, annustamisskeemide kontrollimisele ning dokumenteerimisele. Andmebaasi loomisega on suur osa sellest protsessist muutunud kiiremaks ja süsteemsemaks. See tähendab, et vastuvõtul jääb rohkem aega kõige olulisemale – patsiendile ja tema küsimustele.
Ravimite andmebaas annab korrastatud ülevaate kasutusel olevatest ravimitest, vähendab vigade riski ning võimaldab kiiremat koostööd meeskonnaliikmete vahel, muutes patsiendi teekonna oluliselt sujuvamaks.
Vaade tulevikku
Seljavaluga patsientide toetamine ning Parkinsoni ja hulgiskleroosi ravimite andmebaas on vaid mõned näited sellest, kuidas jõuda patsiendikesksema ja tõhusama tervishoiuni. Meie eesmärk on jõuda lahendusteni, kus iga patsient saab vajaduspõhist ja arusaadavat tuge, samal ajal kui tervishoiutöötajate töö on paremini korraldatud ja ajaliselt säästlikum.