HPV-vaktsiinide tõhusus emakakaelavähi ennetamisel on ühiskonnas laiemalt teada, kuid esialgu teatakse veel vähe tasuta vaktsiinist ka poistele ja vaktsiini kaitsvast toimest mitme teise vähktõve vastu. Teadlikkuse tõstmisel on võtmekohaks kujunenud kooliõdede koostöö koolidega, aga ka vajadus võtta aega personaalseks selgituseks ja küsimustele vastamiseks.

Tervisekassa apteegiteenuse ja vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe (fotol) sõnab, et huvi HPV-vaktsiinide vastu võiks olla oluliselt suurem. „Tegu on vaktsiiniga, mis võimaldab ennetada mitmesse vähkkasvajasse haigestumist. HPV-vaktsiin pakub kaitset nii emakakaelavähi kui ka erinevate suuõõnevähkide, peenisevähi, pärakuvähi ning tupe- ja vulvavähkkasvajate vastu. Need on väga tõsised haigused, mistõttu võiks vaktsineerituid ühiskonnas olla oluliselt rohkem. Paljuski takerdub vaktsineerimine teadlikkuse taha. Püüame ka Tervisekassa poolt valdkonda toetada, nii kooliõdesid nende töös kui ka laiemas plaanis, just lapsevanemate ja noorte endi parema teadlikkusega,“ sõnab Jäe.

Koolide häid praktikaid

Kooli juhtkonna ja õpetajate kaasamine aitab parandada teadlikkust. „Kui kooli juhtkond toetab, siis on kooliõdedel lihtsam oma tööd teha. Suureks abiks on olnud, kui kooliõde on saanud lastevanemate üldkoosolekul jagada vaktsineerimise infot, rääkida, mis vaktsiinid ja mis vanuses lastele on sel õppeaastal plaanis, millal nõusolekute vorme on oodata jms. On ka kogemus, kus esialgu nõusolekuid palju ei laekunud, kuid kooliõde käis õpetajaga kokkuleppel klassijuhatajatunnis õpilastele HPV-vaktsiinist rääkimas. Ta näitas videoid, vastas noorte küsimustele ja lapsed rääkisid kodus selle teema vanematega läbi,“ tõi Jäe näiteks.

„Soovitame juhtkonnaga vaktsineerimisest rääkida, et kooli juhtkond oskaks terviseteemadele ja vaktsineerimisele rohkem tähelepanu pöörata,“ julgustab Jäe.

Jõhvis nii põhikooli kui ka gümnaasiumiastme õpilaste kooliõde Anna Sjomina leiab samuti, et koostöö kooliga on heas mõttes vältimatu ning väga oluline. „Nii saame jagada rohkem infot õpilastele ja lapsevanematele. Teavitusteks ja info jagamiseks on mul võimaldatud kasutada Stuudiumit või edastan info otse meie TTO-tarkvara kaudu, kas siis meili või sõnumina. Samuti kasutan võimalust saada lapsevanemaga isiklik kontakt, helistades ja selgitades, millised on võimalused kaitsta oma lapse tervist,“ lisab koolitervise teenuse juht Sjomina.

Individuaalse töö tähtsust toob esile ka Harjumaal tegutsev kooliõde Rita Sepp. „Kohtume klassidega ükshaaval, et rääkida HPVst põhjalikumalt. Proovin olla mitte kuiv info edastaja, vaid ärgitada noori vestlema. Räägin, kuidas tänu tervishoiu ja teaduse arengule on meil võimalus ära hoida mitut väga rasket vähktõbe. Sellest sünnib arutelu ning lastel tekivad küsimused. Näitan videot ja joonistan tahvlile, kuidas haigus levib ja selgitan selle olemust. Annan lühidalt olulise info, et sõnum oleks selge. Selline arutelu köidab tähelepanu ja annab lühidalt edasi olulise,“ kirjeldab OÜs Koolitervishoid töötav Sepp.

Sjomina lisab, et neil on heaks tavaks saanud loodusõpetuse, perekonnaõpetuse või bioloogia tundide külastamine, kuhu õpetajad kooliõdesid heal meelel kutsuvad. Sepp toob näite kevadest: „Ühes koolis oli kaks paralleelklassi, ühes soovis vaktsiini enamus, teises vaid kaks õpilast. Leppisime klassijuhatajaga kokku, et tulen ja vastan noorte küsimustele – nii saavad õpilased kodus need teemad oma vanematega läbi arutada. Järgmisel hommikul tuli üheksa soovijat lisaks. Võtmesõna on juhtkond ja õpetajad. Kui sul on kooliga hea koostöö, siis on juba hästi.“

Lapsevanemad peavad nõusoleku andma. „Vanematel on alati võimalik meie õe poole pöörduda ja esitada küsimusi,“ lisab Sepp. Üks peamisi küsimusi on kõrvaltoimete kohta. „Üldjuhul ei ole kõrvaltoimeid, kuid aeg-ajalt võib esineda süstekoha valulikkust, punetust või turset, või siis temperatuuritõusu – need mööduvad üldiselt kergelt ja ühe-kahe päevaga,“ sõnab Sepp. „Samuti küsitakse isiklikku arvamust, kas olen oma lapsi HPV vastu vaktsineerinud – loomulikult olen, selles ei ole küsimustki.“

Anna Sjomina lisab, et on lapsevanemaid, kes on tänulikud, et koolis on võimalus HPV vastu vaktsineerida, kuid on ka keeldujaid. „Valdav osa annab nõusoleku. Küsitakse ka seda, kas HPV vastu vaktsineerimine on kohustuslik – siis arutan vanematega võimalusel alati teemat laiemalt. Väga positiivne on, et 2024. aasta veebruaris otsustati vaktsineerida kuni 18. eluaastani. Siis tulid gümnaasiumiastme õpilased, kes on sageli juba täisealised, ja soovisid samuti end HPV vastu vaktsineerida,“ räägib Sjomina.

Mõlemad kooliõed rõhutavad personaalse lähenemise tähtsust. „Paindlik suhtumine ja väga palju isiklikku lähenemist. Kui laps on vaktsineerimispäeval haige või võistlustel, siis ta ei tohiks selle pärast vaktsiinist ilma jääda. Samuti on olukordi, kus lapsevanem sooviks kaasas olla või lapsele sobib paremini hoopis õhtune aeg,“ kirjeldab Sepp.

Sjomina julgustab rääkima noorte ja lapsevanematega nende emakeeles. „Tervis on selline teema, kus keel, kultuur ja keskkond määravad palju. Samuti julgustan alati küsima noorte mõtteid. Kaasan noori, et algatada noortelt noortele arutelusid,“ sõnab ta.

Tasuta vaktsiin ka poistele

HPV-vastase tasuta vaktsineerimisega alustati Eestis 2018. aastal. „Enne seda oli ainult tasuline vaktsineerimine. Eelmise aasta veebruarist lisati poisid ka tasuta HPV-vastase vaktsineerimise sihtrühma. Meie enda statistikat on veel vara välja tuua, kuid maailma mastaabis on seosed selgelt näha, et HPV-vaktsiin kaitseb ja on tõhus,“ lisab Tervisekassa apteegiteenuse ja vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe.

„Poiste huvi vaktsineerimise vastu on piirkonniti erinev,“ tõdeb Sepp. Jõhvis töötav Sjomina sõnab, et poiste vaktsineerimine on edenenud pigem hästi. „Nad on võrreldes tütarlastega isegi julgemad ise küsimusi esitama, eriti just vanemas kooliastmes, ning koguvad infot ka ise. Usun, et eesootaval õppeaastal on tulemus veel parem,“ lisab Sjomina.

Sjomina sõnab, et vaktsineerimine on väga oluline osa tema tööst. „Suurem osa õpilastest, kes pidid saama plaanilist vaktsiini, selle ka said. Selgitan peredele, õpilastele ja ka koolitöötajatele, et vaktsineerimine on kaitse, mida saame pakkuda tervema tuleviku nimel. Kaitstes ennast, võime päästa rohkem kui vaid iseenda, sest vaktsineerimine toimib kahel tasandil: individuaalsel ja ühiskondlikul. Individuaalsel tasandil vähendab vaktsiin oluliselt riski raskelt haigestuda. Samal ajal kujundab vaktsineerimine kogukondliku kaitse, mis piirab nakkuse levikut inimeste vahel. See on eriti tähtis nende inimeste kaitsmisel, kes ei saa ise vaktsineerida – näiteks teatud terviseseisunditega inimesed,“ räägib ta.

Kooliõde Rita Sepp sõnab eelmise kooliaasta kokkuvõtteks, et võrreldes varasemate aastatega on valmidus vaktsineerida paranenud. „Oleme selleks teinud palju individuaalset suhtlust.“

Koostöö perearstikeskustega

Sel suvel tulid appi ka perearstid. „Perearstikeskused kutsusid suvevaheajal HPV-vaktsiini tegema oma nimistust neid noori, kel oli vaktsiin mingil põhjusel tegemata. Eriti tasus seda meelde tuletada noortele, kes said suvel 18 ja kelle jaoks tähendas see veel võimalust tasuta vaktsineerida,“ rääkis Jäe.

Sepp toob välja, et nende piirkonnast tuli perearstikeskusele 150 soovi HPV vastu vaktsineerimiseks. „Arvestades piirkonna suurust, on see väga hea tulemus. Tegime kevadel põhjalikku teavitust – ilmselt võtsid vanemad veel mõtlemiseks aega või oli keegi võistlustel või hõivatud kooliaasta lõpetamisega ning pöördusid perearstikeskusse siis, kui neil oli selleks rohkem aega,“ räägib Sepp.

Viimaste teadusuuringute põhjal viidi eelmisel aastal immuniseerimiskavasse muutus: noorematele tehakse kahe doosi asemel üks. „Tänane teadusinfo näitab, et kaitseks piisab ka ühest HPV vaktsiinidoosist. Nooremas eas pakub vaktsiin tõhusamat kaitset ja seega on kuni 18-aastastele üks doos. Alates 19. aastast on ette nähtud kaks doosi,“ kirjeldab Jäe.

Toetavad materjalid

• Vaktsineeri.ee/HPV – Tervisekassa ja Terviseameti koostatud lühikesed videoloengud (eesti ja vene keeles).
• Terviseamet.ee/nakkushaigused/info-koostoopartneritele/vaktsineerimine – vaktsineerimise juhendid ja vormid Terviseameti kodulehel