Sirge, otsatuna näiv maa-alune tunnel viib Tallinna Vangla pääslast üksusesse, kus asub vangla meditsiiniosakond. Alates 1. juulist kannab see nime Lääne-Tallinna Keskhaigla korrektsioonilise meditsiini osakond ja osutab tervishoiuteenust Tallinna Vanglas karistust kandvatele inimestele.
„Vanglas töötamine ei ole kangelastegu, see on lihtsalt üks osa tervishoiust,“ toovad osakonna juhataja Pilleriine Hongoneni sõnad maa peale tagasi. „Töö vanglas on küll keeruline, aga nii on see ka igal pool mujal tervishoius,“ lisab ta. Tal on õetöö kogemust peaaegu 40 aastat.
„Vanglas on õe töö omapärane, sellist kogemust ei saa kusagilt mujalt. Igapäevatöös tuleb personalil tegeleda inimestega, kellest mõnele on enesevigastamine kujunenud normaalsuseks ning kelle senine elustiil on enamasti olnud ennast ja teisi kahjustav. Meie töö üks osa on aidata neil tegeleda oma emotsionaalse seisundiga,“ kirjeldab ta.
Tallinna vanglas on ligi 900 kinnipeetavat, kellest alla saja on naisvangid. Suur osa kinnipeetavatest vajab igapäevast nõustamist, terviseprobleemide korral läbivaatamist ning erinevaid ravimeid.
Kärt Vihul, kes töötab osakonnas vaimse tervise õena, toob välja, et suur osa kinnipeetavatest kannatab vanadest traumadest ja elustiilist tingitud krooniliste valude, aga ka vaimse tervise probleemide, sh sõltuvusprobleemide käes. „Kui inimese selja taga vangla rauduks kinni lüüakse, on ta šokis ja hirmul teadmatusest, mis saab edasi. Tekib paanika, ärevus ja unetus. Minu esmane ülesanne on neid rahustada, motiveerida ja leida koos positiivne siht, et inimene saaks esmasest ehmatusest üle. Kui paari-kolme nädala pärast uuesti kohtume, on hea näha, et inimene on kohanenud vanglas kinnipidamisega ning tal on tekkinud teadmine, kuidas vanglatingimustes hakkama saada,“ räägib ta väikestest töövõitudest.
Müüdi selle kohta, et vangla on töökohana ohtlik, lükkab Pilleriine Hongonen ümber. Kõikjal on kiipkaartidega avanevad turvauksed, jälgimiskaamerad, hädaabinupud ja lisaks on kohustuslik kaasas kanda raadiosaatjat. Töös kinnipeetavatega ei ole tervishoiupersonal üksinda, kõik toimub tihedas koostöös vanglateenistuse ametkonnaga: turvalisuse tagab osakonnas valvur. „Olen rääkinud kolleegidega, kes on töötanud siin pea 20 aastat. Kordagi ei ole arste-õdesid rünnatud. Jah, sõimamist ja manipuleerivat käitumist tuleb ette, kuid hea enesekontrolli ja mõistmisega on võimalik keerulised olukorrad lahendada.“
Korrektsioonilise meditsiini osakonnas töötavad laias laastus kaht tüüpi õed: pere- ja valveõed. Päevase tööajaga pereõdedel on igaühel hallata oma üksuse kinnipeetavad (Tallinna Vangla kompleks koosneb kuuest majast ehk üksusest). Valveõdede ülesanne on pakkuda vältimatut meditsiiniabi ööpäev ringi – juhul kui kinnipeetavatel tekib erakorralisi tervisemuresid. Lisaks töötab verevõtukabinetis eraldi õde, kes tegeleb analüüside võtmisega ja teeb koostööd eriarstidega.
„Palk on siin kõrgem kui haiglates, kuna töökeskkond ja töö sisu on vaimselt intensiivsem ja pingelisem, soosides julgeid inimesi. Paljudel, kellega kokku puutume, on väga tõsised ja kurvad lood. Siin töötamine nõuab head pingetaluvust, et mitte lasta sel end mõjutada. Vanglas on võimalus end erialaselt teostada, sest siin tegeled iga päev keeruliste inimestega ja aitad lahendada nende muresid,“ ütleb Hongonen. Ta lisab veel, et vangla töökogemus arendab ka tsiviilelus olulist suhtlemisoskust ja toimetulekut kriisiolukordades.
Aleksei Gaidajenko, Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige-õendusjuht
Ootame korrektsioonilise meditsiini osakonnaga liituma hakkajaid õdesid, kes soovivad end arendada ja kes on avatud uutele väljakutsetele, mida töö vanglas kahtlemata pakub. Kinnipeetava jaoks on õde terviseküsimustes esimene kontakt ja vastutaja. Õe roll on hinnata kinnipeetava terviseseisundit, abivajadust ning anda vastavad soovitused või vajadusel suunata ta edasi erialaspetsialisti juurde.
Head õed, kutsun teid väljakutset vastu võtma!
