11.–12. aprillil toimus kevadine Euroopa Õdede Nõukogu (EFN) assamblee Brüsselis, kuhu sõitsid Eesti Õdede Liitu esindama asepresident Gerli Liivet ja endine Põhja piirkonna juht Marleen Mägi.
Kahel sisukal päeval osalesid kokku 28 riigi esindajad. Esimesel päeval oli kõige tulisem arutelu õdede kutset reguleeriva Euroopa Liidu direktiivi üle. Assambleele olid kutsutud esinema Olivier Lanoo ja Corinne Guidicelli, kes töötavad Euroopa Komisjonis just vastavateemalises direktoraadis (DG GROW). Esimene nimetatutest tegeleb direktiivi sisuliste teemadega ja teine igapäevaselt direktiivi rakendamise kontrolli ja järelevalvega. Corinne Guidicelli väljendas komisjoni liikmena kindlat seisukohta, et õpinguteaegset töötamist abiõena ei saa kasutada praktika ülekandmiseks, sest töötamist ei ole võimalik võrdsustada õppepraktikaga. Rollid on erinevad ja tudengile peab olema tagatud juhendaja, kes ka tagasisidet annab.
Õe õpe ja praktika maht
Assambleel esitleti muudatusi, mida on vaja eelnimetatud direktiivi ajakohastamiseks. 2020. aastal valmis üleeuroopaline uuring , kuhu kaasati kõikide liikmesriikide ametnikud ja spetsialistid, kes on seotud oma riigis õenduse arendustega. Selle uuringu tulemusena on otsustatud direktiivis kirjeldatud kompetentse täiendada – lisada täpsustused nii teoreetiliste kui ka praktiliste oskuste kohta. Samas jäädi konsultatsioonide lõpuks seisukohale, et õppe pikkust ja ka praktika mahtu ei ole vaja muuta. Muudatustega püütakse lõpule jõuda selle aasta jooksul.
Samal teemal kõneles ka EFNi tegevjuht, kes teavitas, et 23.–24. aprillil toimub Euroopa tervise- ja sotsiaalministrite tippkohtumine. On arvata, et õppe, sealhulgas praktika mahu osas võib kohtumisel oodata arutelusid. Sellega seoses paluti kõikidel õdede esindusorganisatsioonidel suhelda enne kohtumist oma riigi ministriga ja anda edasi sõnum, et EFN ja riikide erialaliidud eraldi ei toeta mitte mingil juhul õppekava mahtu käsitlevat direktiivi muudatust. Õdede töö muutub pidevalt keerukamaks ning ootused õendusabile suuremaks. Elanikkond vananeb üle Euroopa ja selleks, et suuta aidata mitut kroonilist haigust põdevaid inimesi, on vaja ka paremaid teadmisi.
Eriõenduse rakendustegevused
Lisateemadena arutati EFNi assamblee komisjonides eriõenduse rakendustegevuste üle. Tõdeti, et hetkel on veel vara kirjeldada eriõdede kompetentsi direktiivi tasemel, kuid tulevikus peab seda tegema kindlasti, et võimaldada ka eriõdede vaba liikumist Euroopa Liidu piires. Üldine konsensus oli ka see, et autonoomne retseptiõigus on eriõdede pädevus ja peab sisaldama ka meditsiiniseadmete väljakirjutamise õigust.
Koormusnormide vajalikkuses ei kahtle õenduses enam keegi ja kõik riigid püüavad selles suunas liikuda. Igaüks teeb seda küll veidi erinevalt, kuid eesmärk on meil ühine – õdede koormus peab olema selline, et oleks võimalik inimestele pakkuda turvalist teenust. Kõikide teemade kohta võeti vastu ka EFNi ametlikud seisukohad, mida on peagi kõigil võimalik lugeda EFNi kodulehelt.
Järgmine kohtumine toimub juba oktoobris Poolas.