Kinnitatud EÕL 24. kongressi otsusega 09.12.2010

PÕHIKIRI

ÜLDSÄTTED 

1. Eesti Õdede Liit (edaspidi EÕL) on õenduse valdkonnas tegutsevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid ühendav ametiühing, mille tegevus rajaneb demokraatlikele põhimõtetele ja ühistegevusele ning mille  asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.1.    Õenduse valdkonnas tegutsevad ja õppivad füüsilised isikud on käesoleva põhikirja mõistes õed, ämmaemandad, hooldustöötajad ja meditsiinitehnilistel erialadel tegutsevad isikud.

1.2.     Füüsiline isik kuulub ametiühingusse EÕL piirkondliku ühenduse kaudu. 

2. EÕL eesmärk on oma liikmete töö- ja kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide kaitse ning õenduse arendamine elanikkonna tervise nimel.

2.1.           Eesmärgi saavutamiseks EÕL:

2.1.1.  esindab ning kaitseb õendustöötajate töö-, teenistus- ja kutsealaseid, majanduslikke ning sotsiaalseid õigusi ja huve tööandjate ja nende ühenduste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ees, töövaidlusorganites ning kohtus;

2.1.2.  nõustab töö-, palga- ja sotsiaalküsimustes, osaleb töötülide ja vaidluste lahendamisel;

2.1.3.  koordineerib ja toetab õenduse valdkonnas tegutsevate juriidiliste isikute, riigi ja omavalitsuste vahelist koostööd;

2.1.4.  osaleb õigusaktide väljatöötamisel töö-, teenistus- ja kutsealaseid, majanduslikke ning sotsiaalseid õigusi ja huve puudutavates küsimustes;

2.1.5.  soodustab kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamist õenduse arendamise kaudu;

2.1.6.  soodustab õendushariduse arendamist vastavalt kutseala ja ühiskonna vajadustele;

2.1.7.  toetab õendusteadusliku uurimistöö arendamist;

2.1.8.  korraldab ja vahendab teabelevi-, võimestamis- ja arendusüritusi;

2.1.9.  korraldab, vahendab ja viib läbi koolitusi ning väljastab sellekohase tunnistuse;

2.1.10.     korraldab õendustöötajate sertifitseerimist ja resertifitseerimist ning teeb ettepanekuid tegevuslubade väljastamiseks või peatamiseks;

2.1.11.     aitab kaasa oma liikmete kutsetöö väärtustamisele ühiskonnas;

2.1.12.     soodustab eetiliste põhimõtete rakendamist kutsealases tegevuses;

2.1.13.     aitab levitada informatsiooni vabadest töökohtadest;

2.1.14.     annab välja ajakirja, tõlgib ja annab välja õendusalast kirjandust.

3. EÕL kuulub Rahvusvahelisse Õdede Nõukogusse (ICN), Euroopa Õdede Nõukogusse (EFN), Euroopa Õde-Uurijate Töörühma (WENR),  Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ning Euroopa Regiooni õdede ja ämmaemandate foorumisse.

4. EÕL on 1923. a asutatud Eesti Õdede Ühingu õigusjärgne organisatsioon.

5. EÕL on eraõiguslik juriidiline isik, mille asutamise aluseks on mittetulundusühingute seadus ja ametiühingute seadus. Oma tegevuses juhindub EÕL Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. EÕL võib tegutseda kõikidel aladel, mis on seotud tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamisega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

6. EÕL võib oma nimel omada/omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda varalisi kohustusi; olla hagejaks või kostjaks kohtus; moodustada komisjone erialase ekspertiisi teostamiseks; tal on oma vara, iseseisev bilanss ja oma nimega pitsat. EÕL vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

7. EÕL valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt talle kuuluvat vara. Tal on õigus seda vara osta, müüa, koormata piiratud asjaõigusega, kinkida, anda üürile, rentida, vahetada ning maha kanda täieliku amortiseerumise  või moraalse vananemise  korral.

EÕL LIIKMEKS VASTUVÕTMISE, VASTUVÕTMISEST  KEELDUMISE, EÕL-ST  VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD

 8. EÕL liikmeks võib astuda kirjaliku sooviavalduse alusel (vorm), mis esitatakse piirkondliku ühenduse juhatusele:

8.1.           füüsiline  isik, kes omab diplomit/kutsetunnistust tervishoiu valdkonnas;

8.2.           õendusüliõpilane;

8.3.           õendustöötajaid või meditsiinitehnilise eriala töötajaid ühendav juriidiline isik.

8.4.           hooldustöötaja

9.  EÕL mentor liikmeks võib olla füüsiline või juriidiline isik.

10. EÕL-l on liikmete register, mille pidamise korda reguleeritakse kodukorras.

11. EÕL liikmel tekivad liikme õigused ja kohustused peale esimest liikmemaksu laekumist.

12. EÕL liikmeks vastuvõtmisest võib põhjendatult keelduda. Keeldumisotsus saadetakse isikule, keda ei võeta EÕL liikmeks, piirkondliku ühenduse juhatuse poolt kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates, näidates ära keeldumise põhjuse.

13. Piirkondliku juhatuse keeldumisel liikmeks vastuvõtmisest võib taotleja pöörduda avaldusega EÕL juhatuse poole, kelle otsus on lõplik.

14. EÕL väljaastumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus. Nimetatud avalduse peab rahuldama ühe kuu jooksul alates avalduse esitamise päevast eeldusel, et on kindlaks tehtud väljaastuja liikme ja EÕL vastastikused varalised õigused ja kohustused ning need on täidetud.

15. Liige arvatakse EÕL välja, kui ta ei täida EÕL põhikirjast tulenevaid kohustusi ning EÕL juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid.

16. Liige arvatakse EÕL välja volikogu otsusega. Ettepaneku liikme väljaarvamise kohta teeb EÕL piirkondliku ühenduse juhatus. Liikme EÕL väljaarvamise otsusest teavitatakse liiget piirkondliku ühenduse poolt ühe kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

17. Liikme surma korral kustutatakse liige EÕL registrist alates surma kuupäevast.

18. Päevast, mil liige loetakse EÕL välja astunuks või välja arvatuks, lõpevad tema liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused.

EÕL LIIKME ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VARALINE VASTUTUS

19. EÕL liikmel on õigus:

19.1.       osa võtta üldkoosolekust;

19.2.       valida EÕL juhtimis- ja kontrollorganeid ning olla neisse valitud;

19.3.       osa võtta EÕL tegevusest ja üritustest;

19.4.       saada teavet EÕL tegevuse kohta;

19.5.       saada õigusabi ning nõustamist töö- ja sotsiaalküsimustes;

19.6.       taotleda EÕL kaitset ja toetust ning saada soovi korral esindatud usaldusisiku või piirkondliku ühenduse juhatuse liikme poolt juhtudel, mis on seotud tema kutsetööga;

19.7.       teha ettepanekuid organisatsiooni tegevuse edendamiseks;

19.8.       kasutada EÕL-le kuuluvat vara vastavalt selle eesmärgile;

20. EÕL liige on kohustatud:

20.1.       täitma EÕL põhikirja ja kodukorra sätteid ning piirkondliku ühenduse poolt vastu võetud otsuseid;

20.2.       tasuma tähtaegselt liikmemaksu;

20.3.       järgima oma kutsetegevuses ja käitumises kutse-eetikat;

20.4.       tegutsema ja käituma EÕL mainet ning  huve kahjustamata.

EÕL VARA JA TEGEVUS

21. EÕL vara tekib tema liikmete liikmemaksudest, EÕL vara ja EÕL kasutusse antud vara kasutamisest, oma põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust, juriidiliste ja füüsiliste isikute abist ja annetustest ning muudest laekumistest.

22. EÕL on õigus nõuda liikmemaksude võlgnevus sisse kohtu kaudu.

23. EÕL vara kasutamisest ja muust tegevusest saadavaid tulusid ei jaotata liikmete vahel.

24. EÕL korraldab raamatupidamist oma varade ja tegevuse kohta vastavalt raamatupidamisseadusele.

25. EÕL raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad EÕL revisjonikomisjon ja seaduses sätestatud isikud oma pädevuse piires.

EÕL JUHTIMINE JA STRUKTUUR

EÕL KONGRESS

26. EÕL kõrgeimaks organiks on kongress.

27. Kongressi pädevuses on:

27.1.       EÕL põhikirja kinnitamine;

27.2.       EÕL eesmärgi muutmine;

27.3.       EÕL tegevusele hinnangu andmine aruande-valimisperioodil;

27.4.       EÕL presidendi valimine;

27.5.       EÕL revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine ning selle isikulise koosseisu valimine ja  ennetähtaegne tagasikutsumine;

27.6.       EÕL auliikme nimetuse andmise otsustamine vastavalt volikogu ettepanekule;

27.7.       EÕL ühinemise, jagunemise, likvideerimise või tegevuse lõpetamise otsustamine;

28. Kongressi koosolekud on korralised ja erakorralised.

29. Kongressi korralise koosoleku kutsub kokku EÕL juhatus üks kord valimisperioodi jooksul.

30. Erakorralise kongressi kutsub kokku EÕL juhatus omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 EÕL liikmete või vähemalt 1/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni nõudmisel. Erakorralise kongressi kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused.

31. Kui juhatus ei ole ühe kuu jooksul alates avalduse saamise päevast kongressi kokku kutsunud, võivad taotlejad kongressi ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

32. Kongressi kokkukutsumisest tuleb teatada 30 kalendripäeva enne kongressi toimumist. Kongressi kutses peab olema näidatud kongressi toimumise koht ja  aeg ning päevakord. Kui arutatakse põhikirja muutmist või täiendamist, siis lisatakse kutsele põhikirja muudatuste või täienduste projekt.

EÕL VOLIKOGU

33. Volikogu on volinike koosolek, mis täidab üldkoosoleku ülesandeid põhikirjas sätestatud pädevuse piires.

34. Volikogu volinikud valitakse EÕL piirkondlike ühenduste poolt. Iga volikogu liikme kohta nimetatakse vähemalt üks asendusliige.

35. Volikogu pädevusse kuulub:

35.1.       volikogu juhataja valimine ja kinnitamine;

35.2.       EÕL juhatuse arvulise koosseisu kinnitamine;

35.3.       EÕL juhatuse isikulise koosseisu valimine ja kinnitamine;

35.4.       EÕL kodukorra  kinnitamine;

35.5.       EÕL arengukava ja tegevusplaani kinnitamine;

35.6.       EÕL liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine;

35.7.       EÕL revisjoniaruande kinnitamine;

35.8.       EÕL juhatuse ja presidendi tegevusele hinnangu andmine;     

35.9.       EÕL kapitalide ja fondide asutamine;

35.10.   EÕL piirkondlike ühenduste tegevusele hinnangu andmine;

35.11.   EÕL kongressi delegaatide valimise korra ja esindusnormi kinnitamine;

35.12.   EÕL põhivara ostu, rendi või võõrandamise üle otsustamine;

35.13.   muu ühingu või liidu liikmeks astumise või väljaastumise üle otsustamine;

35.14.   EÕL juhatuse- või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise üle otsustamine ja selles tehingus või nõudes EÕL esindaja määramine;

36.15  EÕL liikme väljaarvamise üle otsustamine;

35.15.   EÕL eelarve, majandustegevuse aastaaruande kinnitamine;

35.16.   EÕL auliikme nimetuse andmise ettepaneku tegemine kongressile;

35.17.   EÕL tänukirjade väljastamiseks ettepaneku tegemine kongressile;

35.18.    muude EÕL tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis ei kuulu kongressi ega juhatuse pädevusse;

36. Volikogu volituste tähtaeg on viis aastat.

37. Volikogu koosolekud on korralised ja erakorralised.

38. Volikogu korralise koosoleku kutsub kokku EÕL juhatus kaks korda aastas.

39. Volikogu erakorralise koosoleku kutsub kokku EÕL juhatus omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 EÕL liikmete või vähemalt 1/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni nõudmisel. Volikogu erakorralise koosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused.

40. Kui juhatus ei ole ühe kuu jooksul alates avalduse saamise päevast volikogu koosolekut kokku kutsunud, võivad taotlejad volikogu koosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

41. Volikogu koosoleku kokkukutsumisest tuleb teatada üks kuu enne koosoleku toimumist. Koosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht ja aeg ning päevakord.

EÕL JUHATUS

42. Juhatus on EÕL alaliselt tegutsev 3-5 liikmeline organ.

43. Juhatuse pädevuses on:

43.1.       EÕL tegevuse juhtimine;

43.2.       EÕL juhatuse liikmete tööjaotuse kinnitamine;

43.3.       EÕL tegevuse kavandamine EÕL eesmärkide saavutamiseks;

43.4.       EÕL eelarve koostamine ja esitamine volikogule;

43.5.       EÕL arengukava ja tegevusplaani koostamine ja esitamine volikogule;

43.6.       EÕL majandusaasta aruande koostamine ja esitamine volikogule;

43.7.       EÕL kongressi ja volikogu otsuste täideviimine;

43.8.       EÕL liikmete registri haldamine

43.9.       EÕL  piirkondlike ühenduste tegevuse koordineerimine ja korraldamine;

43.10.   EÕL auliikmekandidaatide esitamine volikogule;

43.11.   EÕL esindamine suhetes teiste organisatsioonide ja asutustega;

43.12.   töötajate tööle võtmise otsustamine ning töötasude suuruse määramine;

43.13.   EÕL tegevuseks vajalike lepingute sõlmimine;

43.14.   EÕL vara haldamine ja majandamine;

43.15.   vallasvara soetamine ja võõrandamine;

43.16.   muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu kongressi ega volikogu pädevusse.

44. Juhatuse tööd juhib EÕL president

45. Kui president ei saa oma ülesandeid täita volituste tähtaja lõpuni, kinnitatakse üks juhatuse liige presidendiks, kes teeb volikogule ettepaneku juhatuse uue liikme valimiseks. Valituks osutub isik, kes saab enim hääli.  

46. Kui juhatuse liige või kogu juhatus ei saa oma volitusi täita tähtaja lõpuni, valib volikogu juhatuse uue liikme või juhatuse vastavalt EÕL kodukorrale.

47. EÕL võib esindada EÕL president  ja iga juhatuse liige koos presidendiga või selleks juhatuse poolt volitatud isikud.

48. Juhatuse ja presidendi volituste tähtaeg on viis aastat.

49. Juhatuse koosoleku kutsub kokku EÕL president mitte harvem kui üks kord kuus.

50. Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa vähemalt 50 % + 1 juhatuse liikmetest.

51. Juhatuse koosolekul on kõigil juhatuse liikmetel üks hääl.

52. Juhatuse otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav presidendi hääl.

53. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed.

54. Juhatuse liikmed vastutavad juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel EÕL tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. Juhatuse liige vastutab varaliste kahjude eest, mida põhjustas tema tegevus EÕL esindamisel, kui juhatus ei kiida tema tegevust heaks.

55. Juhatuse liikme vabastab vastutusest tema eriarvamus vastuvõetud otsuse kohta, mis on protokollitud, või tema puudumine mõjuval põhjusel (haigus, lähetus või muu selline) juhatuse koosolekult, millel ülalnimetatud otsus vastu võeti.

56. Juhatuse liikmed vabanevad vastutusest eelmise majandusaasta eest, kui volikogu on juhatuse tegevuse heaks kiitnud.

EÕL PRESIDENT

57. EÕL president:

57.1.       on EÕL tegevjuht, juhatuse liige ning esimees;

57.2.       juhib ja koordineerib EÕL tegevust;

57.3.       esindab EÕL;

57.4.       sõlmib töölepingud EÕL töötajatega;

57.5.       täidab muid EÕL tegevusega seotud ülesandeid.

EÕL PIIRKONDLIK ÜHENDUS

58. Piirkondliku ühenduse moodustavad EÕL osakonnad maakondades ja/või linnades.

59. Piirkondliku ühenduse kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mille pädevusse kuulub:

59.1.       piirkondliku ühenduse esimehe valimine, kes on ühtlasi EÕL volikogu volinik;

59.2.       piirkondliku ühenduse volikogu arvulise ja isikulise koosseisu valimine ja kinnitamine;

59.3.       piirkondliku ühenduse juhatuse isikulise koosseisu valimine ja kinnitamine;

59.4.       EÕL volikogu voliniku asendusliikme valimine;

59.5.       piirkondliku ühenduse tegevusele aruandeperioodil hinnangu andmine;

59.6.       muud piirkondliku tähtsusega küsimused.

60. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.

61. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku piirkondliku ühenduse juhatus vähemalt üks kord valimisperioodi jooksul.

62. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku piirkondliku ühenduse juhatus omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 piirkondliku ühenduse liikmete või vähemalt 1/3 piirkondliku ühenduse juhatuse liikmete nõudmisel. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada piirkondliku ühenduse juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused.

63. Kui piirkondliku ühenduse juhatus ei ole ühe kuu jooksul alates avalduse saamise päevast üldkoosolekut kokku kutsunud, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras piirkondliku ühenduse juhatusega.

64. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb teatada kuu aega enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht ja aeg ning päevakord.

65. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

66. Üldkoosoleku otsused protokollitakse, protokollid säilitatakse vastavalt EÕL asjaajamiskorrale.

EÕL PIIRKONDLIKU ÜHENDUSE VOLIKOGU

67. Piirkondliku ühenduse volikogu on volinike koosolek, mis juhib oma pädevuse piires piirkondliku ühenduse tegevust vastavalt EÕL juhtorganite otsustele.

68. Piirkondliku ühenduse volikogu moodustatakse osakonna EÕL liikmete poolt valitud esindajatest ja usaldusisikutest.

69. Piirkondliku ühenduse volikogu pädevuses on:

69.1.       piirkondliku osakonna eelarve ja tegevusplaani kinnitamine;

69.2.       piirkondliku ühenduse juhatuse tegevusele hinnangu andmine;

69.3.       piirkondliku ühenduse tegevusaruande kinnitamine;

69.4.       EÕL kongressile volikogu poolt kehtestatud esindusnormi piires delegaatide valimine;

69.5.       EÕL juhtorganite poolt vastuvõetud otsuste täideviimise tagamine piirkondliku ühenduse tasandil;

69.6.       piirkondliku ühenduse EÕL liikmete hulgast auliikme ja tänukirjade kandidaatide esitamine EÕL volikogule;

69.7.       muude EÕL tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis ei kuulu piirkondliku ühenduse üldkoosoleku ega juhatuse pädevusse.

70. Piirkondliku ühenduse volikogu volituste tähtaeg on viis aastat.

71. Piirkondliku ühenduse volikogu koosolekud on korralised ja erakorralised.

72. Piirkondliku ühenduse volikogu korralise koosoleku kutsub kokku piirkondliku ühenduse juhatus kaks korda aastas.

73. Piirkondliku ühenduse volikogu erakorralise koosoleku kutsub kokku piirkondliku ühenduse juhatus omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 EÕL liikmete või vähemalt 1/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni nõudmisel. Piirkondliku ühenduse volikogu erakorralise koosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada piirkondliku ühenduse juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused.

74. Kui piirkondliku ühenduse juhatus ei ole ühe kuu jooksul alates avalduse saamise päevast piirkondliku ühenduse volikogu koosolekut kokku kutsunud, võivad taotlejad volikogu koosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

75. Piirkondliku ühenduse volikogu koosoleku kokkukutsumisest tuleb teatada üks kuu enne koosoleku toimumist. Koosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht ja aeg ning päevakord.

EÕL PIIRKONDLIKU ÜHENDUSE JUHATUS

76. Piirkondliku ühenduse juhatus on alaliselt tegutsev organ, mille arvulise ja isikulise koosseisu valib piirkondliku ühenduse üldkoosolek.

77. Piirkondliku ühenduse juhatuse pädevusse kuulub:

77.1.       piirkondliku ühenduse tegevuse juhtimine ja korraldamine vastavalt käesolevale põhikirjale ja EÕL kodukorrale;

77.2.       piirkondliku ühenduse juhatuse liikmete tööjaotuse kinnitamine;

77.3.       piirkondliku ühenduse eelarve koostamine ja volikogule esitamine;

77.4.       EÕL juhtimisorganite otsuste ellu viimine;

77.5.       piirkondliku ühenduse EÕL liikmete ja liikmemaksude üle arvestuse pidamine;

77.6.       EÕL liikmeks astumise ja väljaastumise üle otsustamine;

77.7.       ettepanekute tegemine EÕL juhtimisorganitele töö paremaks korraldamiseks;

77.8.       piirkondliku ühenduse tegevusaruande koostamine ja selle esitamine piirkondliku ühenduse volikogule kinnitamiseks, misjärel EÕL juhatusele esitamine;

77.9.       piirkondliku ühenduse osakonnas usaldusisiku vahendusel EÕL tegevuse koordineerimine;

77.10.   muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku ega piirkondliku ühenduse volikogu pädevusse.

78. Piirkondliku ühenduse juhatuse volituste tähtaeg on viis aastat.

79. Piirkondliku ühenduse juhatuse tegevust  juhib piirkondliku ühenduse esimees.

80. Kui piirkondliku ühenduse esimees ei saa oma ülesandeid täita volituste tähtaja lõpuni, kinnitatakse üks juhatuse liige esimeheks, kes teeb piirkondliku ühenduse volikogule ettepaneku piirkondliku ühenduse juhatuse uue liikme valimiseks. Valituks osutub isik, kes saab enim hääli.

81. Kui piirkondliku ühenduse juhatuse liige või kogu juhatus ei saa oma volitusi täita tähtaja lõpuni, valib piirkondliku ühenduse volikogu juhatuse uue liikme või juhatuse vastavalt EÕL kodukorrale.

82. Piirkondliku ühenduse juhatuse koosoleku kutsub kokku piirkondliku ühenduse esimees mitte harvem kui üks kord kuus.

83. Piirkondliku ühenduse juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa vähemalt 50 % + 1 juhatuse liikmetest.

84. Piirkondliku ühenduse juhatuse koosolekul on kõigil juhatuse liikmetel üks hääl.

85. Piirkondliku ühenduse juhatuse otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav piirkondliku ühenduse juhataja hääl.

86. Piirkondliku ühenduse juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed.

87. Piirkondliku ühenduse juhatuse liikme vabastab vastutusest tema eriarvamus vastuvõetud otsuse kohta, mis on protokollitud, või tema puudumine mõjuval põhjusel (haigus, lähetus või muu selline) juhatuse koosolekult, millel ülalnimetatud otsus vastu võeti.

88. Piirkondliku ühenduse juhatuse liikmed vabanevad vastutusest eelmise majandusaasta eest, kui piirkondliku ühenduse volikogu on juhatuse tegevuse heaks kiitnud.

EÕL OSAKOND

89. Osakonna võib moodustada asutuses, kus töötab vähemalt viis EÕL liiget;

90. Osakonna kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kelle pädevuses on:

90.1 osakonna usaldusisiku valimine;

90.1.1 Usaldusisik valitakse asutuses töötavate EÕL liikmete poolt ja hulgast lihthäälte enamusega;

90.2 osakonna juhatuse liikmete arvulise ja isikkoosseisu  valimine;

91. Osakonna juhatuse tegevust koordineerib usaldusisik;

92. Usaldusisiku valimise periood on viis aastat;

HÄÄLETAMISE KORD JA HÄÄLTE JAGUNEMINE KOOSOLEKUL

93. EÕL kongressi, volikogu ja piirkondliku ühenduse ning osakonna koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa 50 % + 1  osalevate liikmete arvust.

94. Kvoorumi puudumise tõttu tuleb sama päevakorraga koosolek uuesti kokku kutsuda hiljemalt ühe kuu jooksul.

95. Teistkordselt kokkukutsutud koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalevate  liikmete arvust.

96. Otsus põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise ning EÕL tegevuse lõpetamise kohta on vastu võetud, kui see saab vähemalt 3/4 koosolekul osalenud liikmete häältest.

97. EÕL liige ei saa võtta osa hääletamisest koosolekul, kui:

97.1.       EÕL on nõue tema vastu ja otsustatakse tema vabastamine varalistest või muudest kohustustest;

97.2.       otsustamisel on tema ja EÕL vahelist tehingut puudutavad küsimused.

98. Juhatuse liige ei saa osa võtta hääletamisest koosolekul, kui otsustamisel on juhatuse tegevusele hinnangu andmine või hinnangu andmine tegevusele, mille eest ta on vastutav.

99. Koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

100. EÕL kongressi, volikogu ja piirkondliku ühenduse ning osakonna koosoleku otsus jõustub vastuvõtmise momendil, kui koosolek ei otsusta teisiti.

101. EÕL kongressi otsused avaldatakse ajakirjas “Eesti Õde” järgnevas väljaandes.

EÕL TEGEVUSE REVIDEERIMINE

102. EÕL kontrollorgan on vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis valitakse viieks aastaks.

103. Revisjonikomisjoni liikmeks ei või olla EÕL juhatuse liige ega raamatupidaja, samuti nende hõimlased.

104. Revisjonikomisjon revideerib EÕL majandusaasta tegevust, koostab aruande ja esitab selle volikogule kinnitamiseks.

105. Revisjonikomisjoni liikmel on õigus kontrollida EÕL vara, arvelduskontosid, raamatupidamisdokumente ning nõuda selgitusi ja muud abi oma ülesannete täitmiseks.

106. Revisjonikomisjoni liikmel on õigus hääleõiguseta osa võtta juhatuse koosolekutest.

107. Revisjonikomisjoni koosoleku kutsub revisjonikomisjoni esimees kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.

108. Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 revisjonikomisjoni liikmetest.

109. Revisjonikomisjoni otsused võetakse vastu kohalolijate 2/3 poolthäältega.

110. Revisjonikomisjoni koosolekud protokollitakse. Revisjonikomisjoni otsusele kirjutavad alla kõik otsuse poolt hääletanud revisjonikomisjoni liikmed. Eriarvamus protokollitakse revisjonikomisjoni koosoleku protokollis.

EÕL TEGEVUSE LÕPETAMINE

111. EÕL tegevus lõpetatakse:

111.1.   kongressi otsuse alusel;

111.2.   kohtuotsusega.

112. EÕL tegevuse lõpetamise otsus loetakse Kongressil vastuvõetuks, kui selle poolt on vähemalt 3/4 kõigist koosolekul osalenud delegaatidest. Koos lõpetamise otsusega otsustatakse ka EÕL vara ja vahendite edasise haldamise ja majandamise küsimus.

113. EÕL liikmel, kes ei nõustu kongressi otsusega EÕL tegevuse lõpetamise kohta, on õigus pöörduda kohtu poole ühe kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.

114. EÕL tegevus lõpetatakse kohtuotsusega kui kongress ei ole võtnud vastu tegevuse lõpetamise otsust, kuigi selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik.

115. EÕL tegevuse lõpetamise otsuse ametiühingute registrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, millele lisatakse kongressi koosoleku otsus ja protokoll. Kui EÕL tegevus lõpetatakse kohtuotsuse alusel, saadab otsuse registrile kohus.

116. EÕL tegevuse lõpetamisel valib kongress likvideerijad, kellel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.

117. Likvideerijad lõpetavad EÕL tegevuse, nõuavad sisse võlad ja rahuldavad võlausaldajate nõuded ning annavad järelejäänud vara ja vahendid üle samalaadsete eesmärkidega tegutsevale organisatsioonile, selle puudumisel riigile.